Punktkiri

Aastail 1825-1829 töötas pime prantslane Louis Braille välja reljeefsetel punktikombinatsioonidel põhineva sõrmedega loetava punktkirja ehk Braille kirja.

Punktkiri on rahvusvaheline. Tähed ja kirjavahemärgid koosnevad reljeefsetest punktikombinatsioonidest. Need on nii suured, et mahuvad sõrme alla.

Kombinatsioonide alus on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Nii on a ülemine vasakpoolne, b aga ülemine vasakpoolne ja keskmine vasakpoolne punkt.

Eesti punktkirjastandard ja punktkirja käsiraamat
http://www.tek.tartu.ee/index.php?id=10689

Punktkirja kirjutatakse paksemale paberile kas spetsiaalse kirjutustahvli ja -tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse arvutist punktkirjaprinteriga.

Punktkirja kirjutusvahendeid ja punktkirjakuvareid müüb MTÜ Jumalalaegas abivahendikeskus Silmalaegas.

Punktkirja kirjutusvahendid ja punktkirjakuvarid
http://silmalaegas.laegas.ee/

Pimedate eestlasteni jõudis Braille kiri XIX sajandi viimasel veerandil. Seda hakkasid kasutama Peterburi, Riia ja Tallinna pimedate koolides õppinud eestlased.

Punktkiri areneb pidevalt. Eestis andis arengule olulise tõuke 1997. aastal alanud punktkirjas trükiste valmistamine arvutitehnoloogial. Tavakirjas raamatute tekst skaneeritakse arvutisse ja töödeldakse seal punktkirja trükkimiseks sobivasse vormi. Punktkirjas lehed trükitakse punktkirjaprinteriga ning köidetakse raamatuteks.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja lugejatele laenutaja on Eesti Pimedate Raamatukogu. Seal valmistatakse nii ilukirjandust ja nõuanderaamatuid kui ka õpikuid pimedatele õpilastele. Punktkirjas õpikuid valmistatakse ka Tartu Emajõe Koolis ja Tallinna Heleni Koolis.

Punktkirjas raamatud on tavaraamatutest mitu korda kogukamad – lehed on A4 formaadist suuremad ja tavapaberist märksa paksemad. Romaani “Nimed marmortahvlil” 1. osa on tavakirjas 351-leheküljeline. Punktkirjas on see aga seitsmeköiteline, kokku 840 lehekülge.

Punktkirjas raamatud
http://www.epr.ee/sisu/index.php?id=48

Punktkirja võib pidada nägemise kaotanud inimese teiseks kirjaoskuseks. Lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Kooli pimedate laste keskuses ja Tartu Emajõe Koolis. Pimedad õpilased on kõige aktiivsemad punktkirjakasutajad. Paraku ei valda suur hulk pimedaid punktkirja. Täiskasvanuile on selle kirja õpetamist projektide raames korraldanud pimedate ühingud. Nägemispuudega inimestel, kellel on isiklik rehabilitatsiooniplaan, on võimalik punktkirja õppida selle alusel.

Punktkirjakasutajate arv on viimaste kümnendite jooksul tunduvalt vähenenud. Seda on põhjustanud punktkirja vähene õpetamine, vähene motivatsioon selle õppimiseks ja infotehnoloogia areng.

Alates 1990-ndatest aastatest hakkasid nägemispuudega inimesed kasutama kõnesünteesi ja erinevaid tarkvarasid, mis võimaldavad informatsiooni kiiremini ja lihtsamalt saada ning edasi anda. Punktkiri hakkas taanduma.

Tootearendajad aga taasavastasid Braille kirja ning täiendasid seda veelgi. Kuuepunktilise kombinatsioonidega süsteemist sai oluliselt kiiremini loetav digitaalne kaheksapunktiline kiri. Konkureerivad tootearendajad loovad järjest multifunktsionaalsemaid punktkirjaseadmeid.

Mitme riigi postmarkidel on lisaks tavakirjale kasutatud ka Braille kirjas tähistusi. Võistlus “Märka punktkirja“! näitas, et Eestis võib lisaks ravimipakendite tähistustele kohata punktkirjas numbreid liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi jõusaalide jooksuteede juhtnuppude all ja silte kaasaegsete tualettide seintel. Lennukis olid punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid.Punktkirjas tähistusi kasutatakse nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja abivahendikeskuse Silmalaegas kaudu müüdavatel pimedate tehnilistel abivahenditel. Kauplustest võis leida Eestis valmistatud loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poola päritoluga küpsiseid, mille pakenditel oli lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki Prantsusmaa ja Hispaania kvaliteetveinide pudelite siltidel on nimetus ka Braille kirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga mündihoidjaid, mille põhja all sente märkiv punktkirjas c ja eurosid tähistav e ning müntide väärtusi teavitavad numbrid. Eesti Vabaõhumuuseumis on taluelu tutvustavaid punktkirjas tekstidega raamatuid, ühe restorani toitudevalikus aitab orienteeruda soomekeelne punktkirjas menüü. Punktkirja on märgatud Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Panga Muuseumi väljapanekute selgitustes ning sularahaautomaatidel ja teleripultidel.

1825-1829 Louis Braille töötas välja pimedate rahvusvahelise punktkirja.

1898 Peterburis trükiti väidetavalt esimesed eestikeelsed punktkirjas raamatud.

1922 Tartus valmistati esimesed säilinud eestikeelsed punktkirjas raamatud.

1930-1932 Tartus töötas riiklik punktkirjatrükikoda.

1962-1992 Tallinnas toimetati punktkirjas raamatuid riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas.

1994-2003 Tallinnas toimetati ja trükiti punktkirjas raamatuid sihtasutuses.

1999 Braille nimi anti asteroidile.

2001 Esmakordselt märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva.

2003 Tartumaal Kavastu meierei seinal avati pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvel, millel on tema nimi nii tava- kui ka punktkirjas.

2004 Punktkirjatrükikoda alustas tööd Eesti Pimedate Raamatukogu osana. Eestis märgiti esmakordselt ülemaailmset punktkirjapäeva.

2005 Euroopa Liidus hakkas kehtima nõue, et ravimite pakenditel peab olema ka punktkirjas tähistus.

2006 Postimuuseumis korraldati näitus “Kuidas kirjutab see, kes ei näe?”

2007-2011 Eesti punktkirjakasutajad osalesid Euroopa Pimedate Liidu punktkirjaesseede võistlusel “Punktkiri muudab minu eluviisi“.

2008 Pärnus Rüütli platsil avati Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk, millel on iseseisvusmanifesti tekst nii tava- kui ka punktkirjas.

2009 Märgiti Louis Braille 200. sünniaastapäeva. Paljudes riikides lasti käibele sellekohased postmargid ja Belgias ning Itaalias meenemündid.

2012 Korraldati võistlus “Märka punktkirja!“.