ARENGUKAVAD

MTÜ Eesti Pimedate Liit
ARENGUKAVA aastateks 2014-2020

I osa

SISSEJUHATUS

Arengukava koostamise protsessi algatas 2012. aastal Eesti Pimedate Liidu, edaspidi EPL, juhatus. Toimus kaks arenguseminari, mille käigus formuleeriti organisatsiooni visioon kuni aastani 2020.

Üheskoos leiti, et organisatsiooni on võimalik kirjeldada kui maja, milles erinevad ruumid viitavad erinevatele tegevusvaldkondadele:

Esimese ruumi sisu on eestkoste – nägemispuudega inimeste esindamine ja  kaitse. Teise ruumi täidab ühiskonna teavitamise roll ehk avalikustamine ja teavitamine. Köögipoolel on aga organisatsiooni areng – nii EPL kui ka liikmesorganisatsioonide elujõulisus ja areng.

Arengukava koostamisprotsessi iseloomustas infovahetus ja koostöö, ühisosa leidmine, üksmeelne ja paindlik tegutsemine.

Jõuti ühisele seisukohale, et arengukava ei ole ainult dokument, vaid on ajas muutuv tegevusjuhis. Arengukava ja tegevuskava vaadatakse üle igal aastal ning lisatakse selle aasta konkreetsed ülesanded.

 

II osa

ORGANISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS

Eesti Pimedate Liitu kuulub 16 liikmesühingut:

  1. MTÜ Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit
  2. MTÜ Eesti Pimemassööride Ühing
  3. MTÜ Ida-Eesti Pimedate Ühing
  4. SA Juht- ja Abikoerte Kool
  5. MTÜ Jumalalaegas
  6. MTÜ Järvamaa Pimedate Ühing
  7. MTÜ Lõuna-Eesti Pimedate Ühing
  8. MTÜ Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing
  9. MTÜ Lääne-Viru Pimedate Ühing
  10. MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus
  11. MTÜ Nägemispuuetega Inimeste Kohtla-Järve Ühing
  12. MTÜ Pimedate Infoühing Helikiri
  13. MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing
  14. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing
  15. MTÜ Saaremaa Pimedate Ühing
  16. MTÜ Viljandimaa Pimedate Ühing

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Eesti Pimedate Liidu igapäevast tegevust 7- 15 liikmeline juhatus. Töö paremaks korraldamiseks  moodustatakse  komisjonid.

EPL kuulub alljärgnevatesse organisatsioonidesse:

  • Maailma Pimedate Liit
  • Euroopa Pimedate Liit
  • MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda

 

III osa

MISSIOON, PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED, VISIOON 2020, ARENGUVALDKONNAD JA EESMÄRGID

3.1 Missioon

EPL eesmärk on kaitsta nägemispuudega inimeste huve, esindada nägemispuudega inimesi riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. EPL toetab oma liikmeid koostöö arendamisel kohalike omavalitsustega.

Oma eesmärgi saavutamiseks EPL muuhulgas:

  1. teeb koostööd teiste puuetega inimeste ühendustega;
  2. korraldab nägemispuudega inimeste rehabiliteerimist, koolitusi ja üritusi;
  3. osaleb seadusloome protsessides esindades nägemispuudega inimeste huve;
  4. annab välja trükiseid ja teabematerjale;
  5. edendab nägemispuudega inimeste kultuuri-, haridus-, ja spordielu;määrab ja maksab võimalusel stipendiume ning toetusi;
  6. osutab teenuseid ja arendab muud tegevust.

 

3.2 Põhimõtted ja väärtused

Tegevuses lähtutakse teadmisest, et rehabilitatsioon, abivahenditega varustatus, informatsiooni kättesaadavus, hariduse omandamine ja elukutse õppimine tagab nägemispuudega inimesele kergema sisenemise tööturule ja seal püsimise haritud, enesekindla, avatud ja dialoogiks võimelise inimesena.

 

3.3 Visioon

Aastal 2020 on Eesti Pimedate Liit põhiline koostööpartner seadusloomes ja otsustusprotsessides, kes hangib ja jagab teadmisi nii Eestis kui ka välisriikides ja tegutseb selle nimel, et toimuks nägemispuudega inimeste maksimaalne lõimimine ühiskonda.

 

3.4 Arenguvaldkonnad

  1. Esindamine ja  kaitse
  2. Avalikustamine ja teavitamine
  3. Organisatsiooni areng (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)

 

3.5 Arengueesmärgid

  1. Esindamine ja kaitse
    1. Aastal 2020 on EPL esindajad iga tasandi otsustusorganites.
    2. Aastal 2020 on EPL valdkonna kompetentsikeskus.
      1. Aastal 2020 on Eestis kõik teenused nägemispuudega inimestele teiste inimestega võrdselt kättesaadavad.
      2. Aastal 2020 on igal nägemispuudega inimesel võimalik leida tema võimetele vastav   töökoht.
      3. Aastal 2020 on norm ja tava, et EPL-iga konsulteeritakse ligipääsetavuse ning tööalastel teemadel ja muudes valdkonda käsitlevates küsimustes.
    3. Aastal 2020 on EPL-il koostöösuhted kõigi Euroopa Liidu riikide nägemispuudega inimeste katusorganisatsioonidega ja säilitab oma esindatuse Maailma ja Euroopa Pimedate Liidus.
  2. Avalikustamine ja teavitamine
    1. Aastal 2020 on nägemispuudega inimesed aktsepteeritud ühiskonnas ja mõistetakse vastastikku üksteise erisusi.
    2. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millel on traditsioonid, vaba aja veetmise võimalused ning organiseeritud rehabilitatsiooni- ja vabaajategevus.
  3. Organisatsiooni areng (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)
    1. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millega arvestatakse ja mida aktsepteeritakse kui arvamusliidrit nägemispuudega inimestega seotud küsimustes.
    2. Aastal 2020 on liikmesorganisatsioonid tugevad oma unikaalsusega, moodustades eesmärkide täitmiseks ühtse terviku.
    3. Aastal 2020 on EPL kinnisvara hallatud heaperemehelikult  ja arendatud põhikirjast tulenevate eesmärkide täitmise toetuseks.
    4. Aastal 2020 on välja arendatud nägemispuudega inimeste kaitsud ja toetatud töötamine.
    5. Aastal 2020 on isikliku abistaja teenus kätetsaadav üle Eesti.

 

IV OSA

HETKEOLUKORD, HINNANG

4.1 Ülevaade

EPL ja tema eelkäijad on alates 1921. aastast tegelnud nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisega. Välja on kujunenud liikmeskond, koostööpartnerid ja traditsioonid.

EPL koostööpartnerid:

  • Riigi- ja omavalitsusasutused (eelkõige Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa),
  • Eesti Puuetega Inimeste Koda ja piirkondlikud puuetega inimeste kojad,
  • Nägemispuudega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvad organisatsioonid,
  • Tartu Emajõe Kool, Tallinna Heleni Kool ja teised haridusasutused,
  • Nägemispuudega inimestele tööd andvad ettevõtted,
  • Teisi puudega inimesi koondavad organisatsioonid,
  • Eesti Pimedate Raamatukogu,
  • Organisatsioonid, mis arendavad ja osutavad nägemispuudega inimestele suunatud teenuseid,
  • Põhjamaade ja Balti Komitee,
  • Rahvusvahelised nägemispuudega inimeste organisatsioonid.
  • Projektide elluviimisel on olnud ühekordseid koostööpartnereid.

EPL traditsioonid:

  • Puhkpilliorkestrite tegevus ühendorkestrina alates 1979. aastast;
  • Valge kepi päeva märkimine alates 1987. aastast;
  • Ajakirja „Valguse Kaja“ väljaandmine alates 1990. aastast;
  • Ansamblite osalemine Balti riikide muusikakonkursil “Balti Laine” alates 1995. aastast;
  • Nägemispuudega inimeste kultuurifestival alates 1999. aastat;
  • Punktkirjapäeva tähistamine 2009. aastast.
  • Tunnustuse „Aasta tegu“väljaandmine  alates 2012. aastast;

 

4.2 Üldised suundumused valdkonnas

Nägemispuudega inimeste toimetulekut toetava tugisüsteemi väljaarendamisele Eestis on vajalik pöörata senisest enam tähelepanu.

Nägemispuudega inimestel on oma puudest tulenevalt suur takistus ühiskonnas toimimisel. Toimetuleku saavutamiseks on vajalik puudespetsiifilise tugisüsteemi olemasolu ja kättesaadavus.

Nägemispuudega inimeste tööhõive on Eestis väga väike. Puuduvad mitmed teenused, mis pimedate ja vaegnägijate tööga hõivatust aitaksid saavutada. Enamik igapäevaelu ja tööhõivet toetavatest teenustest on nägemispuudega inimeste endi poolt loodud projektipõhistena töötavate mittetulundusühenduste korraldada. Nägemispuudega inimestele suunatud rehabilitatsioon on alarahastatud ning ei võimalda teenuseid välja arendada.

Seetõttu on kujunenud olukord, kus nägemispuudega inimesed on tööturul tõrjutute staatuses ja projektipõhine tugisüsteem ei ole jätkusuutlik.

Vajalik on riigipoolne tugi olukorra parandamiseks ja nägemispuudega inimestele suunatud jätkusuutliku tugisüsteemi loomiseks.

Sotsiaalhoolekandeseadusega tuleb ette näha hoolekandeteenused ka nägemispuudega inimestele. Hoolekandeteenuste kaudu tagatakse nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste rahastamine.

 

4.3 Tegevusvaldkonnad

Eesti Pimedate Liidu tegevusvaldkonnad on  järgmised:

  1. Teha ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks, mis võimaldab nägemispuudega inimeste toimetuleku parandamist, koostöös teiste puuetega inimeste organisatsioonidega Foorumi ja EPI Koja raames, silmas pidades ka Euroopa Pimedate Liidu suunitlusi.
  2. Jälgida Euroopa Liidu poolt toetust leidnud nõuete ning soovituste ellurakendamist Eestis.
  3. Korraldada koostööd nägemispuudega inimeste heaolu vallas töötavate organisatsioonidega Eestis.
  4. Edendada nägemispuudega inimeste elukvaliteedi parandamist.
  5. Nägemispuudega inimeste toimetuleku suurendamiseks parandada abivahendite kättesaadavust. Koostöös omavalitsustega tegelda sellega, et ka Eesti äärealadel elavatele nägemispuudega inimestele oleks tagatud vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus nõutavas mahus ja kvaliteedis.
  6. Infoga parema varustatuse eesmärgil hallata ja täiendada EPL kodulehekülge.
  7. Jätkata ja arendada koostööd haridusasutustega eesmärgil toetada ja aidata kaasa nägemispuudega õpilaste õppetöö korraldamisele, samuti taotleda kutseõppe laiendamist.
  8. Katusorganisatsioonina toetada liikmesühingute jätkusuutlikku arengut läbi nende juhatuste liikmete koolitamise.
  9. Parandada punktkirjas info kättesaadavust.

Tegevusvaldkonnad on kirjeldatud ka läbi komisjonide:

  • Haridus- ja rehabilitatsioonikomisjon
  • Seadusloomekomisjon
  • Väliskomisjon
  • Infokomisjo
  • Majanduskomisjon
  • Komisjone moodustatakse vastavalt vajadusele.

 

4.4 Kinnisvarahaldus

EPL omanduses on Tallinnas Laki t. 7 asuv tööstushoonete kompleks ja Läänemaal Ridala vallas Kiviküla külas asuv Jursu puhkekompleks.

Mõlemal kinnistul paiknevad hooned vajavad renoveerimist. Laki t. 7 hoones asuvad ruumid renditakse välja eesmärgiga saada rahalisi vahendeid põhikirjaliste tegevuste teostamiseks. Sõlmitud on hoonestusõiguse leping siduskorpuse osa renoveerimiseks. Jursu puhkekompleksi renditakse välja.

 

4.5 Töötajad

EPL  tööd korraldavad igapäevaselt: Juhatuse esimees, juhiabi ja projektijuht.

 

4.6 Probleemid, muutusvajadused

  • Vajadus üle vaadata komisjonide nimistu ja viia vastavusse arenguvaldkondadega.
  • Vajadus välja arendada EPL kompetentsikeskus.
  • Vajadus koostada kinnisvara arenduse kava.

 

4.7 Hetkeolukorra analüüs, SWOT

Tugevused:

  • Kogemused ja traditsioonid
  • Regionaalne kaetus ja kaasatus ühistegevustesse läbi üle-Eestiliste liikmesorganisatsioonide.
  • Koostöövõrgustik teiste puudega inimeste organisatsioonidega
  • Spetsiifilised, erialased teadmised
  • Koostöösidemed välisriikide nägemispuudega inimeste organisatsioonidega
  • Kinnisvara
  • Tasakaalus eelarve
  • Meeskond

Nõrkused:

  • Ebastabiilne riiklik rahastus
  • Puudest tulenevad takistused
  • Noorte vähene aktiivsus
  • Vähene infotehnoloogia kasutamise oskus
  • Vähene piirkondliku aktiivi kaasatus
  • Nõrk kommunikatsioon (Juhatuse list, kui töövahend)
  • Kinnisvara ei toeta piisavalt põhieesmärkide täitmist.
  • Pealiskaudne suhtumine oluliste probleemide lahendamisel.
  • Vähene projektitöö
  • Puudub ülevaade liikmesühingute vajadustest
  • Toetajate vähesus

Võimalused

  • Tugevam arvamusliidri positsioon ühiskonna teavitamisel nägemispuudega inimeste erivajadustest
  • Tugevdada ja ühtlustada  võrgustikku
  • Võrgustikusisesed koostööprojektid
  • Liikmesühingute vajaduste kaardistamine
  • Suurem kaasatus poliitika kujundamise protsessidesse
  • Kasutada efektiivsemalt nägemispuudega inimestele sobivaid infokanaleid
  • Kasutada kinnisvara nägemispuudega inimeste huvides
  • Kasutada ESF rahastusvõimalusi
  • Sotsiaalse ettevõtluse arendamine

Ohud

  • Sihtrühma olukord halveneb tingituna passiivsusest
  • Eestvedajate läbipõlemine
  • Inimressursi vähesus
  • Kommunikatsioonihäired (info üleküllus, ei suuda olulist ebaolulisest eraldada)
  • Konkurent (teine sarnane organisatsioon) võtab juhtpositsiooni
  • Tegevust pärssiv seadusandlus

 

V OSA

ARENGUKAVA ELLUVIIMINE - TEGEVUSKAVA

Tegevusvaldkond
1 ESINDAMINE JA KAITSE

Alaeesmärk / Tegevused

1.1. Aastal 2020 on EPL esindajad iga tasandi otsustusorganites

  1. Infoürituste korraldamine
  2. Töörühmade loomine, inimeste valimine töörühmadesse ja koolitamine
  3. Töörühmade esindajad käivad otsustusorganite koosolekutel ja jälgivad oma valdkonna infot ja edastavad juhatusele tagasisidet.
  4. Koostöö korraldamine sarnaste huvidega organisatsioonidega.

Tegevuskavast:
• Nägemispuudega inimeste huvide esindamine Euroopa Liidu 2014-2020 arengukava koostamisel.

• Koostöö teiste puudega inimeste organisatsioonide ning fondidega, osalemine Koostöökogu ja Invafoorumi töös.
• Täienduste ja paranduste esitamine nägemispuudega inimesi puudutavasse seadusandlusesse.

1.2 Aastal 2020 on EPL valdkonna kompetentsikeskus

  1. Kaardistada olemasolev kompetents.
  2. Koondada puudespetsiifiline info EPL-i ja muuta info kodulehel kättesaadavaks.
  3. Korraldada loenguid või muid üritusi, et selgitada nägemispuude erisust.

Tegevuskavast:
• Töö jätkamine nägemispuudega inimestele keskhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse omandamise võimaluste edendamisele kaasaaitamiseks.
• Abivahendite nimekirja täiendamine ja abivahendite arendamise toetamine sh. eestikeelne kõnesüntees.
• Punktkirja oskuse ja kasutamise populariseerimine.

1.2.1 Aastal 2020 on Eestis kõik teenused nägemispuudega inimestele teiste inimestega võrdselt kättesaadavad

Eesti Pimedate Liit arendab ja nõustab hoolekandeteenuste väljaarendamist:

  1. Kaitstud töökeskuse teenus
  2. Toetatud töötamise teenus
  3. Tegevuskeskuse teenus
  4. Isikliku abistaja teenus
  5. Rehabiliteerimisteenus
  6. Invatranspordi teenus

1. Kaardistada hetkeolukord tugiteenuste kättesaadavuse kohta Eesti erinevates piirkondades.
2. Tuua välja puudused
3. Koostada teenuste vajaduspõhine dokument ja esitada ministeeriumitele.

Tegevuskavast:
• TVK reformi ettevalmistamisel nägemispuudega inimeste huvide kaitsmine.

1.2.2 Aastal 2020 on igal nägemispuudega inimesel võimalik leida tema võimetele vastav töökoht

  1. Koostada tööhõive arendamise kava
  2. Esitada pilootprojektid rahastuste saamiseks
  3. Töötada välja uuringute teemad ja jagada üliõpilastele lõputööde teemadeks.
  4. Pidada läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga tööhõive arendamise kava rakendamiseks.

Vaja teha:
• Sotsiaalhoolekandeseadusesse viia sisse teenused nägemispuudega inimestele –toetatud ja kaitstud  töökohtade loomine.
• Jätkuks ettevõtetel sotsiaalmaksu soodustus nägemispuudega inimese tööle võtmisel
• Sotsiaalkindlustusameti toetus töökoha kohandamiseks.
• Puudega FIE-le lisanduks sotsiaalmaksu soodustus.

Tegevuskavast:
• Töö jätkamine nägemispuudega inimeste tööhõive, hariduse ja rehabilitatsiooni võimaluste parandamiseks.

1.2.3 Aastal 2020 on norm ja tava, et EPL-iga konsulteeritakse ligipääsetavuse ning tööalastel teemadel ja muudes valdkonda käsitlevates küsimustes nõustamine)

  1. Koondada puudespetsiifiline info EPL-i ja muuta see kodulehel kättesaadavaks.

Tegevuskavast:
• Kaasaaitamine nägemispuudega inimeste huve silmas pidavate ehitusstandardite väljatöötamisel elukeskkonna ja üldkasutatavate objektide ligipääsetavuse parandamiseks.

1.3 Aastal 2020 on EPL-il tihedad koostöösuhted Euroopa Liidu riikide nägemispuudega inimeste organisatsioonidega.

  1. Jätkata osalemist Euroopa Pimedate Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töös
  2. Vahendada  infot oma liikmesühingutele.
  3. Arendada koostööprojekte välisriikidega.

Tegevuskavast:
• Osalemine Balti Komitee, Euroopa Pimedate Liidu ja Maailma Pimedate Liidu töös.
• Balti Komitee pimedate organisatsioonide esindajate osavõtt toimuvast konverentsist.
• Koostöö jätkamine Soome ja teiste Põhjamaade Nägemispuudega Keskliitudega ning konsultatsioonid nende esindajatega.
• Osavõtt EBU liesioonikomisjoni tööst.

 

Tegevusvaldkond
2 AVALIKUSTAMINE JA TEAVITAMINE

Alaeesmärk / Tegevused

2.1. Aastal 2020 on nägemispuudega inimesed aktsepteeritud ühiskonnas ja mõistetakse vastastikku üksteise erisusi.

  1. Ajakirja „Valguse Kaja“ väljaandmise korraldamine
  2. EPL Kodulehe arendamine
  3. Meediastrateegia väljatöötamineKui ajakirjanduses on EPL info olemas, siis on võimalik oma seisukohti paremini kaitsta,  selleks on hea, kui organisatsioonil on suhted ajakirjanikega, kellel on teemast tervikülevaade. Pressiteadete väljasaatmise korraldus jm küsimused.
  4. Siseinfovahetus peab olema kättesaadav sobivas vormis, vaja on täiendada venekeelse info kättesaadavust.

Tegevuskavast:
• Kaasabi osutamine kodulehtede ligipääsetavust käsitleva standardi tõlkimisel ja juhendi koostamisel.
• Heliliste subtiitrite projekti jätkamine koostöös Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälinguga.
• Ajakirja "Valguse Kaja" kirjastamine ja sihipärane levitamine.

2.2 Aastal 2020 on EPL organisatsioon, kellel on traditsioonid, vaba aja veetmise võimalused ning organiseeritud vabaaja tegevus.

  1. Korraldada EPL üle-eestilisi üritusi: kultuurifestivalid, õppereisid, Valge kepi päeva ja punktkirjapäeva tähistamine, ajakirja “Valguse Kaja” väljaandmine.
  2. Korraldada koolitusi kultuuri-ja huvijuhtidele, et saada uusi ideid.
  3. Toetada EPL puhkpilliorkestri tegevust kui üht  EPL traditsiooni.
  4. Osaleda partnerite poolt korraldatud üritustel.
  5. Arendada koostööd ja infovahetust Eesti Pimedate Spordiliiduga, korraldada ühiseid üritusi.

Tegevuskavast:
• Liikmesühingute vaheliste otsesidemete tugevdamine läbi ühisürituste
• EPL puhkpilliorkestri tegevuse toetamine
• Festivali "Balti laine" korraldamine
• Osalemine festivali "Puude taga on inimene" korraldamise töörühmas
• EPL liikmesühingute taidluskollektiivide ühisürituste korraldamine Koolituste "Aita ennast ise" korraldamine
• Valge kepi päeva tähistamine ja tunnustuse "Aasta tegu" väljaandmine

 

Tegevusvaldkond
3 ORGANISATSIOONI ARENG (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)

Alaeesmärk / Tegevused

3.1. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, kellega arvestatakse ja keda aktsepteeritakse kui arvamusliidrit

  1. Juhatuses on töövaldkonnad ja ülesanded jagatud liikmete vahel
  2. Komisjonide nimistu vastab arenguvaldkondadele ja uuendatud on komisjonide töökorrad
  3. Olemas on tugev meeskond, kes korraldab organisatsiooni igapäevaseid tegevusi, vajadusel koolitused konkreetsetel teemadel

3.2. Aastal 2020 on liikmesorganisatsioonid tugevad oma unikaalsusega, moodustades eesmärkide täitmiseks ühtse terviku

  1. Koostada reaalne ülevaade liikmesühingutest ja nende vajadustest
  2. Korraldada tegevus nii, et tagasiside ja ettepanekud liiguvad edasi-tagasi juhatuse ja liikmete vahel (vastastikuse aruandluse sisseseadmine)
  3. Kodulehel organisatsioonide tutvustus
  4. Töötada selle nimel, et igal liikmesorganisatsioonil on oma e-posti aadress ja kodulehekülg
  5. Koostada elektroonilise teabe saamise, edastamise ja salvestamise kord

Tegevuskavast:
• Liikmesühingute nõustamine organisatsioonilistes küsimustes
• Info kogumine liikmesühingutes toimunu kohta
• EPL-i liikmesühingute koolituste läbiviimine
• EPL liikmesühingute juhtidele suunatud "Eestvedajate koolituse" korraldamine

3.3. Aastal 2020 on EPL kinnisvara hallatud heaperemehelikult ja arendatud põhieesmärkide täitmise toetuseks

  1. Kinnisvarast teenitu peab katma EPL tegevusvajadused
  2. Välja töötada Tallinn Laki t. 7 hoone arendusplaan.

Tegevuskavast:
• Kinnistule isikliku kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu lõpetamine SA Puhke- ja Tegevuskeskusega Jursu ning uute võimaluste otsimine Jursu kinnistu sihipäraseks arendamiseks.