ARENGUKAVAD

I osa

SISSEJUHATUS

Arengukava koostamise protsessi algatas 2012. aastal Eesti Pimedate Liidu, edaspidi EPL, juhatus. Toimus kaks arenguseminari, mille käigus formuleeriti organisatsiooni visioon kuni aastani 2020.

Üheskoos leiti, et organisatsiooni on võimalik kirjeldada kui maja, milles erinevad ruumid viitavad erinevatele tegevusvaldkondadele:

Esimese ruumi sisu on eestkoste – nägemispuudega inimeste esindamine ja  kaitse. Teise ruumi täidab ühiskonna teavitamise roll ehk avalikustamine ja teavitamine. Köögipoolel on aga organisatsiooni areng – nii EPL kui ka liikmesorganisatsioonide elujõulisus ja areng.

Arengukava koostamisprotsessi iseloomustas infovahetus ja koostöö, ühisosa leidmine, üksmeelne ja paindlik tegutsemine.

Jõuti ühisele seisukohale, et arengukava ei ole ainult dokument, vaid on ajas muutuv tegevusjuhis. Arengukava ja tegevuskava vaadatakse üle igal aastal ning lisatakse selle aasta konkreetsed ülesanded.

 

II osa

ORGANISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS

Eesti Pimedate Liitu kuulub 16 liikmesühingut:

1. MTÜ Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit
2. MTÜ Eesti Pimemassööride Ühing
3. MTÜ Ida-Eesti Pimedate Ühing
4. SA Juht- ja Abikoerte Kool
5. MTÜ Jumalalaegas
6. MTÜ Järvamaa Pimedate Ühing
7. MTÜ Lõuna-Eesti Pimedate Ühing
8. MTÜ Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing
9. MTÜ Lääne-Viru Pimedate Ühing
10. MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus
11. MTÜ Nägemispuuetega Inimeste Kohtla-Järve Ühing
12. MTÜ Pimedate Infoühing Helikiri
13. MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing
14. MTÜ Pärnu Pimedate Ühing
15. MTÜ Saaremaa Pimedate Ühing
16. MTÜ Viljandimaa Pimedate Ühing

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Eesti Pimedate Liidu igapäevast tegevust 7- 15 liikmeline juhatus. Töö paremaks korraldamiseks  moodustatakse  komisjonid.

EPL kuulub alljärgnevatesse organisatsioonidesse:

• Maailma Pimedate Liit
• Euroopa Pimedate Liit
• MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda

 

III osa

MISSIOON, PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED, VISIOON 2020, ARENGUVALDKONNAD JA EESMÄRGID

3.1 Missioon

EPL eesmärk on kaitsta nägemispuudega inimeste huve, esindada nägemispuudega inimesi riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. EPL toetab oma liikmeid koostöö arendamisel kohalike omavalitsustega.

Oma eesmärgi saavutamiseks EPL muuhulgas:

1. teeb koostööd teiste puuetega inimeste ühendustega;
2. korraldab nägemispuudega inimeste rehabiliteerimist, koolitusi ja üritusi;
3. osaleb seadusloome protsessides esindades nägemispuudega inimeste huve;
4. annab välja trükiseid ja teabematerjale;
5. edendab nägemispuudega inimeste kultuuri-, haridus-, ja spordielu;määrab ja maksab võimalusel stipendiume ning toetusi;
6. osutab teenuseid ja arendab muud tegevust.

 

3.2 Põhimõtted ja väärtused

Tegevuses lähtutakse teadmisest, et rehabilitatsioon, abivahenditega varustatus, informatsiooni kättesaadavus, hariduse omandamine ja elukutse õppimine tagab nägemispuudega inimesele kergema sisenemise tööturule ja seal püsimise haritud, enesekindla, avatud ja dialoogiks võimelise inimesena.

 

3.3 Visioon

Aastal 2020 on Eesti Pimedate Liit põhiline koostööpartner seadusloomes ja otsustusprotsessides, kes hangib ja jagab teadmisi nii Eestis kui ka välisriikides ja tegutseb selle nimel, et toimuks nägemispuudega inimeste maksimaalne lõimimine ühiskonda.

 

3.4 Arenguvaldkonnad

1. Esindamine ja  kaitse
2. Avalikustamine ja teavitamine
3. Organisatsiooni areng (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)

 

3.5 Arengueesmärgid

1. Esindamine ja kaitse
   1. Aastal 2020 on EPL esindajad iga tasandi otsustusorganites.
   2. Aastal 2020 on EPL valdkonna kompetentsikeskus.
      1. Aastal 2020 on Eestis kõik teenused nägemispuudega inimestele teiste inimestega võrdselt kättesaadavad.
      2. Aastal 2020 on igal nägemispuudega inimesel võimalik leida tema võimetele vastav   töökoht.
      3. Aastal 2020 on norm ja tava, et EPL-iga konsulteeritakse ligipääsetavuse ning tööalastel teemadel ja muudes valdkonda käsitlevates küsimustes.
   3. Aastal 2020 on EPL-il koostöösuhted kõigi Euroopa Liidu riikide nägemispuudega inimeste katusorganisatsioonidega ja säilitab oma esindatuse Maailma ja Euroopa Pimedate Liidus.
2. Avalikustamine ja teavitamine
   1. Aastal 2020 on nägemispuudega inimesed aktsepteeritud ühiskonnas ja mõistetakse vastastikku üksteise erisusi.
   2. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millel on traditsioonid, vaba aja veetmise võimalused ning organiseeritud rehabilitatsiooni- ja vabaajategevus.
3. Organisatsiooni areng (EPL areng ja liikmesorganisatsioonide areng)
   1. Aastal 2020 on EPL organisatsioon, millega arvestatakse ja mida aktsepteeritakse kui arvamusliidrit nägemispuudega inimestega seotud küsimustes.
   2. Aastal 2020 on liikmesorganisatsioonid tugevad oma unikaalsusega, moodustades eesmärkide täitmiseks ühtse terviku.
   3. Aastal 2020 on EPL kinnisvara hallatud heaperemehelikult  ja arendatud põhikirjast tulenevate eesmärkide täitmise toetuseks.
   4. Aastal 2020 on välja arendatud nägemispuudega inimeste kaitsud ja toetatud töötamine.
   5. Aastal 2020 on isikliku abistaja teenus kätetsaadav üle Eesti.

 

IV OSA

HETKEOLUKORD, HINNANG

4.1 Ülevaade

EPL ja tema eelkäijad on alates 1921. aastast tegelnud nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisega. Välja on kujunenud liikmeskond, koostööpartnerid ja traditsioonid.

EPL koostööpartnerid:

• Riigi- ja omavalitsusasutused (eelkõige Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa),
• Eesti Puuetega Inimeste Koda ja piirkondlikud puuetega inimeste kojad,
• Nägemispuudega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvad organisatsioonid,
• Tartu Emajõe Kool, Tallinna Heleni Kool ja teised haridusasutused,
• Nägemispuudega inimestele tööd andvad ettevõtted,
• Teisi puudega inimesi koondavad organisatsioonid,
• Eesti Pimedate Raamatukogu,
• Organisatsioonid, mis arendavad ja osutavad nägemispuudega inimestele suunatud teenuseid,
• Põhjamaade ja Balti Komitee,
• Rahvusvahelised nägemispuudega inimeste organisatsioonid.
• Projektide elluviimisel on olnud ühekordseid koostööpartnereid.

EPL traditsioonid:

• Puhkpilliorkestrite tegevus ühendorkestrina alates 1979. aastast;
• Valge kepi päeva märkimine alates 1987. aastast;
• Ajakirja „Valguse Kaja“ väljaandmine alates 1990. aastast;
• Ansamblite osalemine Balti riikide muusikakonkursil “Balti Laine” alates 1995. aastast;
• Nägemispuudega inimeste kultuurifestival alates 1999. aastat;
• Punktkirjapäeva tähistamine 2009. aastast.
• Tunnustuse „Aasta tegu“väljaandmine  alates 2012. aastast;

 

4.2 Üldised suundumused valdkonnas

Nägemispuudega inimeste toimetulekut toetava tugisüsteemi väljaarendamisele Eestis on vajalik pöörata senisest enam tähelepanu.

Nägemispuudega inimestel on oma puudest tulenevalt suur takistus ühiskonnas toimimisel. Toimetuleku saavutamiseks on vajalik puudespetsiifilise tugisüsteemi olemasolu ja kättesaadavus.

Nägemispuudega inimeste tööhõive on Eestis väga väike. Puuduvad mitmed teenused, mis pimedate ja vaegnägijate tööga hõivatust aitaksid saavutada. Enamik igapäevaelu ja tööhõivet toetavatest teenustest on nägemispuudega inimeste endi poolt loodud projektipõhistena töötavate mittetulundusühenduste korraldada. Nägemispuudega inimestele suunatud rehabilitatsioon on alarahastatud ning ei võimalda teenuseid välja arendada.

Seetõttu on kujunenud olukord, kus nägemispuudega inimesed on tööturul tõrjutute staatuses ja projektipõhine tugisüsteem ei ole jätkusuutlik.

Vajalik on riigipoolne tugi olukorra parandamiseks ja nägemispuudega inimestele suunatud jätkusuutliku tugisüsteemi loomiseks.

Sotsiaalhoolekandeseadusega tuleb ette näha hoolekandeteenused ka nägemispuudega inimestele. Hoolekandeteenuste kaudu tagatakse nägemispuudega inimeste tugisüsteemi teenuste rahastamine.

 

4.3 Tegevusvaldkonnad

Eesti Pimedate Liidu tegevusvaldkonnad on  järgmised:

1. Teha ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks, mis võimaldab nägemispuudega inimeste toimetuleku parandamist, koostöös teiste puuetega inimeste organisatsioonidega Foorumi ja EPI Koja raames, silmas pidades ka Euroopa Pimedate Liidu suunitlusi.
2. Jälgida Euroopa Liidu poolt toetust leidnud nõuete ning soovituste ellurakendamist Eestis.
3. Korraldada koostööd nägemispuudega inimeste heaolu vallas töötavate organisatsioonidega Eestis.
4. Edendada nägemispuudega inimeste elukvaliteedi parandamist.
5. Nägemispuudega inimeste toimetuleku suurendamiseks parandada abivahendite kättesaadavust. Koostöös omavalitsustega tegelda sellega, et ka Eesti äärealadel elavatele nägemispuudega inimestele oleks tagatud vajalike rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus nõutavas mahus ja kvaliteedis.
6. Infoga parema varustatuse eesmärgil hallata ja täiendada EPL kodulehekülge.
7. Jätkata ja arendada koostööd haridusasutustega eesmärgil toetada ja aidata kaasa nägemispuudega õpilaste õppetöö korraldamisele, samuti taotleda kutseõppe laiendamist.
8. Katusorganisatsioonina toetada liikmesühingute jätkusuutlikku arengut läbi nende juhatuste liikmete koolitamise.
9. Parandada punktkirjas info kättesaadavust.

Tegevusvaldkonnad on kirjeldatud ka läbi komisjonide:

• Haridus- ja rehabilitatsioonikomisjon
• Seadusloomekomisjon
• Väliskomisjon
• Infokomisjo
• Majanduskomisjon
• Komisjone moodustatakse vastavalt vajadusele.

 

4.4 Kinnisvarahaldus

EPL omanduses on Tallinnas Laki t. 7 asuv tööstushoonete kompleks ja Läänemaal Ridala vallas Kiviküla külas asuv Jursu puhkekompleks.

Mõlemal kinnistul paiknevad hooned vajavad renoveerimist. Laki t. 7 hoones asuvad ruumid renditakse välja eesmärgiga saada rahalisi vahendeid põhikirjaliste tegevuste teostamiseks. Sõlmitud on hoonestusõiguse leping siduskorpuse osa renoveerimiseks. Jursu puhkekompleksi renditakse välja.

 

4.5 Töötajad

EPL  tööd korraldavad igapäevaselt: Juhatuse esimees, juhiabi ja projektijuht.

 

4.6 Probleemid, muutusvajadused

• Vajadus üle vaadata komisjonide nimistu ja viia vastavusse arenguvaldkondadega.
• Vajadus välja arendada EPL kompetentsikeskus.
• Vajadus koostada kinnisvara arenduse kava.

 

4.7 Hetkeolukorra analüüs, SWOT