Pressiteade: Punktkiri – valgus pimedale lugejale

  1. Jaanuar on Punktkirja looja, Louis Braille sünniaastapäev, millest tänavu möödub juba 212 aastat. Avaldame sel puhul Eesti Pimedate Raamatukogu punktkirja päeva tähistava pressiteate.

Punktkiri – valgus pimedale lugejale

Mullu kevadel oli Tallinna Ülikoolis avatud erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustanud näitus „Kaasav ELU“, millel välja pandud ülikoolis pea 15 aasta jooksul valmistatud puuteraamatud. Veidi enam kui kuu tagasi lõppes Eesti Ajaloomuuseumi, Vabamu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi projekt, mille raames valmistati Tallinna vanalinna tosina ajaloolise hoone ning paiga kombatavad pildid ja kirjeldustõlked. Puuteraamatutes on punktkirjas tekstid ja plastmasslehtedel reljeefsete piltide juures samas kirjas selgitused. Punktkirja kasutajaile valmis Eesti Pimedate Raamatukogus äsja uue aasta kalender. 4. jaanuar on aga punktkirjapäev, kui möödub 212 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Koolis selgeks saadud Braille kiri annab kirjaoskuse. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu. Põhikooli lõpetades punktkirjas raamatute lugemine siiski väheneb – asemele tulevad näitlejate esituses salvestatud heliraamatud ja kõnesünteesitarkvaraga arvutiga loetav kirjandus, mis võimaldavad info kiirema saamise.

Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 950 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ ning Hugo Vaheri „Vääna jäljekütid“ kolm raamatut. Kahe raamatuga on esindatud Kairi Look ja Kadri Hinrikus. Lugejateni jõudsid punktkirjas ka Ilmar Tomuski, Eno Raua, Markus Saksatamme, Jaanus Vaiksoo, Kaida Klaosi, Siiri Pärksoni ja Maria Parri kirjutatud lasteraamatud. Vene keeles anti välja Aleksandr Puškini ja Aleksandr Volkovi kaks lasteraamatut.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.

Kirja suurus