02 Mis on nutitelefon?

Video transkriptsioon

Alustame sellest, et mis asi on nutitelefon?

Kõige lihtsamalt öeldes on nutitelefon nagu pisikene taskusse mahtuv arvuti. Sellega saab internetti ühenduda, teha telefonikõnesid, ja sinna saab paigaldada programme, ehk siis mobiilirakendusi. Lühemalt öeldakse nende kohta tänapäeval ka äpp või rakendus.

Näiteks on nutitelefonis olemas telefonirakendus, millega saab helistada. On olemas sõnumiäpp, millega saab sõnumit saata. On olemas uudiste äpp, millega uudiseid lugeda ja nii edasi. Tegelikult on neid äppe väga palju, lausa sadu miljoneid, nii et me ei hakka neid kõiki siin ette lugema. Neid funktsioone on ka tohutult palju erinevaid ja seetõttu on tehnoloogiamaailmas tekkinud selline irooniline käibeväljend, et selle kohta on äpp olemas, ükskõik mis see siis ka parasjagu ei oleks.

Aga muuhulgas on ka äppe, mis nägemispuudega inimesi igapäevases elus abistavad. Näiteks on olemas DAISY-playeri äpp, millega sa saad audioraamatuid kuulata. Siis on navigeerimisäpp, mis õues olles juhatab sind kuhupoole liikuma peaks. Või on olemas ka rakendus, mis aitab trükitud teksti ette lugeda: teed näiteks restoranis menüüst pildi ja telefon loeb sulle selle kenasti ilusasti ette.

Ehkki nutitelefon oma toimimiselt on suhteliselt sarnane sellele nagu on arvuti, näeb telefon väga teistmoodi välja. Enamik nutitelefone tänapäeval on õhukesed piklikud ristkülikud. Nende esiosa katab klaas – see on tervenisti telefoni ekraan – ja ekraan on puutetundlik. Tavaliselt on esiosal ka kaamera, kuid see on klaasi all ja seda sõrmega üldiselt ära ei tunne. Siis on telefoni küljed ja tagumine osa, mis on tavaliselt kas siis plastmassist või metallist, või ka natukene klaasist. Need on suhteliselt kitsad.

Telefoni külgedelt võid leida nupud, mis telefoni sisse lülitavad, või aitavad helitugevust reguleerida. Reeglina on telefoni alumises kitsas osas ka laadimispesa ning erinevad mikrofonid. Telefoni tagaküljel on aga hulk kaameraid. Tänapäeval on paljude telefonide puhul saanud populaarseks see, et võisteldakse selles kellel on rohkem ja kellel on suuremad kaamerad.

Miks peaks endale üldse aga nutitelefoni tahtma? Sul on juba kindlasti tekkinud küsimus, kuidas pime inimene nutitelefoni kasutada saab, kui see lihtsalt on selline klaasist ristkülik, kus on hästi vähe nuppe, ja sõrmedega eriti mitte midagi ei tunne?

Tegelikult on aga nutitelefonidesse juba tehases paigaldatud hulk ligipääsetavuse lahendusi. Näiteks iPhone’i on paigaldatud juba ekraanilugeja, mille nimi on voiceover, ja see loeb ette kõik asjad, mis sulle sõrme alla ekraani peal jäävad – ehk siis kas seal on ikoonid või nupud või mingisuguseid nimekirjad – ja nii edasi. Annab ka teada sellest, mis muutused ekraani peal toimuvad, kui avatakse näiteks uus veebilehekülg või kui lisandub uudiseid ja nii edasi. Aga telefon ühesõnaga räägib sinuga.

Vaegnägijad aga saavad muuta seda, mismoodi pilt telefoni ekraanil välja näeb. Teksti saab suuremaks teha, saab ka muuta kasutajaliideses kontrastsust, ehk siis sa saad värve teha tumedamaks ja heledamaks, nii et neid oleks parem vaadata. Lisaks on võimalik ära kaotada segadust tekitavaid animatsioone.

Nagu ma enne rääkisin, on telefonil väga palju kasutusvõimalusi ja lõpuks igaüks otsustab ise, miks tal telefoni vaja on.

Aga ma toon võib-olla mõned näited, mismoodi telefon saab igapäevases elus abiks olla.

No loomulikult on telefon suhtlemise vahend ja iseenesest mõista saab sellega helistada. Aga nutitelefoniga saab teha ka näiteks videokõnesid, niimoodi et näeb teisel pool olev inimene sinu telefoni kaamerapilti ja vastupidi. Samuti saab saata telefoniga e-kirju ja häälsõnumeid. Aga samas on telefon ka audioraamatute mängija: näiteks saad sinna panna äpi, kuhu sisse siis omakorda Eesti pimedate raamatukogust laenutatud audioraamatuid.

Näiteks võib telefon olla natukene sulle ka silmade eest. iPhone’i on sisse ehitatud selline tehisintellekt, mis oskab natukene kirjeldada seda, mida pildi peal näha on – ehk siis teed foto, ja telefon püüab sulle rääkida, mida ta näeb. Loomulikult suudab telefon ette lugeda ka teksti, mis ümbruskonnas näha on, näiteks tõesti menüü või silt mõne maja ukse peal, või siis külmkapist leitud purgi pealt sildi tekst loetakse samuti kenasti ette. Ja samuti – nagu ma juba ütlesin – saab teha videokõne sõbrale, kes siis ütleb mis ümberringi on, ja mis toimumas on. Telefon võib-olla ka meelelahutusseade. Telefoniga saab näiteks telekat vaadata või kuulata raadiot, lugeda uudiseid, aga ka mängida mänge. Sest et on olemas ka nägemispuudega inimestele mõeldud mänge või neid mänge, mida saavad inimesed kes ei näe, mängida. Neid kutsutakse sageli näiteks audiomängudeks.

Telefoni saab siis hulk äppe lisada, ja üks äpp neist on ka sinu pangaäpp. Ja pangaäpp on selles mõttes tore, et telefonist saab ühel hetkel sinu pangakaart. Paned telefoni kaardimakseterminali juurde ja ongi makstud, ei peagi päris rahakotti kaasas kandma.

Seega kokkuvõtteks on nutitelefonil tohutult palju võimalusi ja need, mis ma siin ette lugesin, on lihtsalt väikene valik näidetest.

Sinu ülesanne on ainult endale sobivad võimalused üles otsida ja neid kasutama hakata. Ja kuna sul juba telefon on – oled sa selle endale ostnud, või on see sulle kingitud – siis nüüd ongi aeg kõik koos käima panna.