Füüsiline ligipääsetavus

Üldist

Selleks et nägemispuudega inimesed saaksid ümbritsevas keskkonnas iseseisvalt hakkama, on oluline kehtestada keskkonna kujundamisel ühtsed reeglid. Kõikjal peavad olema ühtmoodi tähistatud ülekäigukohad, ühistranspordipeatused, ligipääs terminalidele ja ühiskondlikus kasutuses olevatele hoonetele jne. Üksnes siis tunnevad nägemispuudega inimesed tähised ära ja suudavad iseseisvalt liigelda.

Eelnimetatu saavutamise hõlbustamiseks on Eesti Pimedate Liit loonud ehitatud keskkonna ligipääsetavuse juhendi, millega antakse konkreetsed suunised, kuidas eri olukordi nägemispuudega inimeste vajadusi arvesse võttes lahendada. juhend täiendab ehitusseaduse määrust 28, mis sätestab puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele.

Lisaks füüsilise keskkonna nõuetele on vaja tagada ligipääs ka teenustele (toitlustuskohad, poed, kultuuriüritused jms) ning teabele (raamatud, internet, loengumaterjalid jms).

Ajalugu

Juba 20. saj keskpaigas hakati rääkima, et keskkond tuleb planeerida takistustevabaks ning ligipääsetavaks. Tänapäeval peetakse lisaks füüsiliste takistuste puudumisele oluliseks ka seda, et kõik inimesed saaks kasutada teenuseid ja osaleda ühiskonnaelus. Euroopa Komisjon on deklareerinud, et keskkond, tooted, teenused ja kasutajaliidesed peavad olema kasutatavad igas olukorras, igas vanuses ja igasuguse erivajaduse puhul.

  1. aastal loodi Iirimaa pealinnas Dublinis organisatsioon EIDD – Design for All Europe (EIDD – European Institute for Design and Disability). Organisatsiooni kuulub 31 liikmesorganisatsiooni 20 riigist. Enamik liikmeid tegutseb planeerimise valdkonnas. Töötatakse selle nimel, et disaini abil parandada Euroopas elukvaliteeti.

Suurimaid edusamme kaasava disaini alal on tehtud Põhjamaades. Norras on eesmärk rakendada kogu ühiskonnas universaalse disaini põhimõtteid 2025. aastaks. Rootsis võeti juba 1967. aastal vastu õigusakt, mille järgi avalikud hooned tuleb ehitada liikumispuudega inimestele ligipääsetavaks, 1971. aastal lisati sama nõue ka nägemispuudega inimeste ligipääsetavuse kohta. 1974. aastal ilmus P.-G. Brafi raamat nõuetega, kuidas luua nägemispuudega inimestele sobiv keskkond. Alates 1987. aastast peavad Rootsis ehitised olema nii ligipääsetavad kui ka kasutatavad. 2001. aastal rakendus seal tagasiulatuv seadus, mille järgi ka juba ehitatud keskkond tuleb kohandada kasutatavaks liikumis-, nägemis- ning intellektipuudega inimestele. Soomes võeti 1970. aastal vastu õigusakt selle kohta, et liikumispuudega inimestel peab olema ligipääs avalikele hoonetele. Aastail 2004–08 viidi Soomes ellu 6 linna keskkonna kohandamise koostööprojekt. Projekti käigus töötati välja ligipääsetava keskkonna planeerimise, ehitamise ja korrashoiu nõuded. 2008. aastal kaitses J. Jokiniemi Soomes doktoriväitekirja „Linn kõigile meeltele“. Jokiniemi rõhutab eriti multisensoorsuse olulisust: mitme meele samaaegne kasutamine võimaldab saada rohkem infot. Ruumi ei peaks saama kogeda ainult vaadates, vaid eri meeli kasutades. Mitme meele abil tunnetatavaid maamärke on lihtsam ära tunda ja meelde jätta. Mitme meele abil vastuvõetud info vähendab reaktsiooniaega ning parandab liiklemisturvalisust (nt ülekäigukoha saab ära tunda nägemise abil: liiklusmärk, tähistus tänaval; kuulmise abil: helisignaaliga valgusfoor; kompimismeele abil: reljeefne hoiatusala enne ülekäigukohta).

Eesti kaasavat disaini puudutav seadusandlus

Eestis puudub seadus, mis otseselt käsitleks kaasava disaini rakendamist. Küll on olemas seadusi ja määrusi, mis reguleerivad takistustevaba keskkonna loomist ja puudega inimeste ühiskonnaellu kaasamist.

Liiklusseaduse § 35 lõikes 1 on sätestatud, et eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab juht igal pool andma teed valge kepi või juhtkoeraga liikuvale pimedale jalakäijale. Seaduse §-s 68 on kehtestatud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused parkimisele, parklakohtadele ning peatumisele keelumärgi mõjupiirkonnas. §-s 166 sätestatakse, et liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. §-s 167 on toodud liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väljaandmise nõuded. Ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama muu hulgas puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Ühistranspordiseaduse § 70 alusel on majandus- ja taristuminister kehtestanud määruse nr 39 „Loetelu bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele”.Selles on sätestatud, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse järgi abi Tallinna Bussijaamas. Sotsiaalhoolekande seaduse § 38 kehtestab sotsiaaltranspordi teenuse eesmärgi ja sisu. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puudega inimesel, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile ja sisule. Kuna praeguseks niisugust määrust vastu võetud ei ole, on iga omavalitsus, kus osutatakse sotsiaaltranspordi teenust, kehtestanud teenuse osutamiseks oma korra. Seetõttu on omavalitsuseti sotsiaaltranspordi kättesaadavus ebaühtlane. Sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lõikes 1 on eluasemega seotud ligipääsetavuse soodustamiseks kehtestatud kohalike omavalitsuste kohustus abistada isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõige 4 sätestab, et puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele vastavaks. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Muuseumiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt arvestab muuseum oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puudega inimeste vajadusi. Seaduse § 20 lõike 3 punkti 1 järgi tuleb riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamisel arvestada, et muuseumi külastamine on 8-aastasele ja nooremale lapsele, puudega kuni 16-aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale tasuta.

Millele tähelepanu pöörata?

Selleks et tagada nägemispuudega inimestele ligipääsetavus, on objekti (hoone, bussipeatuse jm) kavandamise käigus oluline läbi mõelda järgmised aspektid:

  • jalakäijate pääs objektini;
  • (inva)parkimiskohtade paigutus ja tähistamine;
  • sobiva peatuskoha olemasolu;
  • avaliku hoone peasissekäigu tähistamine;
  • olulise info edastamine sissekäigu juures;
  • mööbli ja väikevormide kasutatavus ja paigutus;
  • lihtne ja loogiline planeering;
  • lihtsalt leitavad infolauad, liftid ja tualetid;
  • takistusteta käiguteed;
  • selged ja ligipääsetavad evakuatsiooniteed;
  • turvalised trepid;
  • mittelibisevad põrandakatted;
  • turvalised uksed;
  • piisavad gabariidid;
  • lülitite ja nuppude sobiv kõrgus ja asukoht;
  • piisav valgustatus;
  • piisavad kontrastid seinte, põrandate, uste ja siltide puhul;
  • piisav viitamine;
  • olulise info edastamine kahe või rohkema meele jaoks tajutavalt;
  • hea akustika;
  • hoone haldamine ja hooldamine. N imetatud aspektid tuleb läbi mõelda projekteerimise algfaasis. Valmis keskkonda kohandada on oluliselt kulukam ja tulemus kehvem võrreldes olukorraga, kus vajadusega tagada ligipääs on arvestatud algusest peale.

Kuidas saan teada, kas minu loodud keskkond on ligipääsetav?

Eesti Pimedate Liit on hea meelega nõus aitama leida teile sobiv ligipääsetavuse testimise ja konsultatsiooni teenuse pakkuja. Võta meiega ühendust.