Arvutid ja nutiseadmed

Nägemispuudega inimesed kasutavad arvutites ja nutiseadmetes informatsiooni hankimiseks erinevaid lahendusi. Nende hulka kuuluvad näiteks:

  • Ekraanilugeja. Operatsioonisüsteemi sisse ehitatud funktsioon või lisatarkvara, mis muudab ekraanil kuvatava info kõneks või lisaseadme olemasolul punktkirjaks.
  • Ekraani suurendus: Operatsioonisüsteemi sisse ehitatud funktsioon või lisatarkvara, mis suurendab kogu ekraani pilti või vaid osa sellest, lubades muuta ka kasutajaliidese värvilahendusi kontrastsuse suurendamiseks
  • Kasutajaliidese kohandused: Võimalused muuta visuaalse kasutajaliidese värvilahendust kontrastsuse suurendamiseks, tekstisuurust ja tüüpi, hiirekursori välimust jms.
  • Mõnel puhul ka häälkäsklusi, ehkki üldiselt juhitakse seadet klaviatuuri või puuteekraani abil.

Enamik neist lahendusttest on populaarsetesse arvuti ja nutiseadme põhistesse operatsioonisüsteemidesse nagu Windows, MacOs, iOs või Android sisse ehitatud.

Ekraanilugeja

. Ekraanilugeja ülesandeks on hankida veebilehe või äpi kasutajaliidesest informatsioon ning muuta see kasutajale sobivaks väljundiks, (näiteks kõneks või lisaseadme, nagu punktkirjakuvari olemasolu korral punktkirjaks.) Punktkirjakuvar on füüsiline seade, mis arvuti või nutiseadmega suheldes võimaldab kuvada teksti taktiilselt punktkirjas.

Üldiselt kasutab ekraanilugejat inimene, kes ei näe ekraanilt enam ka suurendatud teksti lugeda.

Arvuti kasutamine käib klaviatuuri abil, läbi erinevate klahvikäskude. Klaviatuur on tavaline, seega saab ekraanilugejat paigaldada sisuliselt üks kõik millisele tänapäevasele laua või sülearvutile.

Levinumad ekraanilugejad arvutites

Nutitelefonides käib seadme juhtimine puuteekraanilt. Kui ekraanilugeja on aktiveeritud, toimib kasutajaliides veidi teisiti kui muidu. Näiteks, kui tavaolukorras tuleb ikooni ekraanil aktiveerimiseks korra puudutada, siis ekraanilugeja puhul kuuleb kasutaja esmalt puudutatud nupu, teksti, lingi, äpi vms nime. Selle aktiveerimiseks tuleb ekraanile kaks korda koputada. Libistades ekraanil sõrme paremalt vasakule või vasakult paremale (pühkiv liigutus, inglise keeles öeldakse selle kohta ka swipe), pakub ekraanilugeja võimalust liikuda ükshaaval kõigi ekraanil olevate elementide vahel. See on kasulik näiteks siis, kui äpp või veebileht on uus ja kasutaja täpselt ei tea, mis nupud ja kus ekraanil asuvad.

Nutiseadmete ekraanilugejaid saab juhtida ka välise klaviatuuri abil, mis tavaliselt juhtmevabalt tahvelarvuti või nutitelefoni külge ühendatatakse. Nutiseadmetega saab ühendada ka punktkirjakuvarit nii, et ekraanilugeja poolt esitatavat infot saab lugeda, nii on võimalik lugeda ka näiteks e-raamatuid punktkirjas.

Levinumad ekraanilugejad nutiseadmetes:

Ekraani suurendus ja värvikohandused

Kui kasutaja nägemisjääk on teksti lugemiseks piisav, on võimalus ekraanil kuvatavat visuaalset kasutajaliidest kohandada, et seda mugavam vaadata oleks.

Üldjuhul on operatsioonisüsteemi sisse ehitatud seadete ja lahenduste abil võimalik muuta nii tekstide suurusi, peamist kirjatüüpi, kasutajaliidese värvilahendusi ning elementide suurust ekraanil.

Lisaks on võimalik kasutada ka ekraaniluupi, mis suurendab kogu või vaid osa ekraanist, juhindudes kasutaja poolt tehtud viibetest puuteekraanil või hiirega või klaviatuuriga antud käsklustest.

Kust saab rohkem infot?

Läbi Rehabilitatsiooniteenuse on võimalik saada koolitust arvuti kasutamiseks.

Nägemispuudega Apple seadmete kasutajatele eksisteerib üleilmne, inglise keelne kogukond nimega Applevis,, kust leiab ülevaateid ligipääsetavatest rakendustest, ligipääsetavuse funktsioonidest ning ka foorumi teiste kasutajatega suhtlemiseks.

Alati võib pöörduda ka näiteks mõne meie liikmesühingu poole või liituda arvuti meililistiga., et küsida nõu.