Kui otsid infot selle kohta, kuidas nägemispuudega inimesena arvutit või nutiseadet kasutada, vajuta siia.
Selles artiklis anname ülevaate sellest, mida ligipääsetavuse seisukohast panna tähele luues veebilehti või mobiilirakendusi.
Kuidas ekraanilugeja töötab?
Ekraanilugeja ei hangi informatsiooni otse visuaalsest kasutajaliidesest – arvuti ei “vaata” näiteks veebilehte ning ei muuda seda ligipääsetavaks. Ekraanilugejad hangivad informatsiooni veebilehe või rakenduse koodist ning üles laetud tekstilisest sisust.
See toob kaasa olukordi, kus visuaalses kasutajaliideses on nägija kasutaja jaoks kõik justkui korras, kuid nägemispuudega inimene saab ekraanilugeja abil hoopis teistsugust informatsiooni. Näiteks, kui otsingukasti juurde on pandud nupp, mida illustreerib otsingu piktogrammiga pilt, ei tea ekraanilugeja, millise nupuga tegemist on, ja loeb kasutajale ette vaid info, et siin asub tekstiväli ja nupp. Korrektne oleks sildistada tekstiväli ja nupp koodis ka õige tekstiga.
ekraanilugeja kasutamine on lineaarne, seega erineb see väga palju nägija kasutaja võimalustest. Kui nägijal on võimalik ühe pilguga haarata ekraanitäit informatsiooni, leides sealt kiiresti endale olulise lõigu või sektsiooni, siis ekraanilugeja kasutamist võib võrrelda tüüpilise telefoni kõnekeskuse kasutajaliidesega (näiteks pankade klienditeenindused vms), kus kasutajale loetakse ette kõik võimalused, milledest ta seejärel õiget klahvi vajutades valiku teeb.
Ekraanilugeja pakub võimalusi kiireks navigeerimiseks. Näiteks on võimalik veebilehtedel liikuda lingilt lingile, pealkirjalt pealkirjale või hüpata kiiresti järgmise tekstiväljani, nupuni või mõne teise eksisteeriva elemendini. Seda kõike võimaldab ekraanilugeja omapoolsete klahvikäskude või kohandatud ekraaniviibete abil.
Mida veebilehe loomisel tähele panna?
Veebi lehe ligipääsetavust reguleerivad veebi ligipääsetavuse juhised, Web Accessibility Guidelines, ehk WCAG. Neil reeglitel on kolm A taset, A, AA ja AAA. Tänapäeval loetakse miinimumstandardiks aga üldiselt WCAG 2.1 AA taset, mis Eestis on kohustuslik ka avaliku sektori veebilehtedel. Seda reguleerib ka vastav Euroopa Liidu veebide ligipääsetavuse direktiiv.
Reegleid on palju ja need on esmapilgul teemavõõrale arendajale ehmatavalt keerulised. AA tase eeldab tervvelt 50 kriteeriumi täitmist.
Tegelikkuses tagab aga korralikult kirjutatud lehe kood juba suure osa ligipääsetavusest lehel. Korrektne Dom järjekord, õigesti kirjeldatud sildid, ekraanilugeja eest peidetud kujunduselemendid, kvaliteetne HTML tagavad, et leht oleks juba paremini loetav. Lisaks tasub veenduda, et leht oleks navigeeritav klaviatuuriga, lihtsaim moodus sellle testimiseks on kasutada tabulaatori klahvi ning kontrollida, kas kõik lehe elemendid fokusseeritakse ekraanil õiges järjekorras.
Lisaks tasuks jälgida, et ka lehe sisu oleks ligipääsetav. Paljalt koodist ei piisa, ja kui sa laed lehele foto, tuleks sellele luua ka kirjeldus.
Tõsi, tänapäeval eksisteerivad automaatsed kirjeldussüsteemid, kuid tehisintellekt ei tea täpselt, miks sa foto üles laadisid. Seega, võta hetk ja kirjuta üks kuni kaks lauset foto kirjeldamiseks.
Küsi endalt:
- Kes või mis on pildil?
- Kuidas ta välja näeb?
- Kus pildil olev ese või inimene asub?
- Kuidas see paik välja näeb?
- Miks see foto antud kontekstis oluline on?
Seega, kui tehisintellekt annaks pildi kirjelduseks: “Tõenäoliselt koer, inimene, pall,” siis ideaalne kirjeldustõlge ütleks: “Sinise Eesti Pimedate Liidu logo kandva teesärgiga mees viskab õunu täis [puude taustal musta värvi väiksele taksikoerale punast palli.”
[Vaata ka: Kuidas rakendada 80/20 reeglit veebi ligipääsetavuses?
Mida mobiilirakenduste loomisel tähele panna?
Üldiselt kehtivad äppide loomisel samad alusreeglid nagu veebilehtedegi puhul. Korralik kood tagab suure osa ligipääsetavusest ning võimaldab ekraanilugejal paremini aru saada, millised elemendid ekraanil kuvatud on.
Vaata:
Vaata ka: Kuidas luua ligipääsetavat mobiiliäppi?
Kuidas tean, kas mu toode on ligipääsetav?
Veebilehtede ligipääsetavuse testimiseks on mitmeid viise.
Üks esmane, kõige lihtsam ja seega ka mitte just kõige täiuslikum lahendus on testida, kas leht töötab klaviatuuriga. Kasutades tabulaatori klahvi, jälgi, millised elemendid ja millises järjekorras ekraanil esile tõstetakse. Võid sisse lülitada ka oma seadmes ekraanilugeja või mõne teise ligipääsetavuslahenduse ning proovida oma veebilehte või rakendust sellega kasutada.
Tähelepanu: Kui sa ei ole ekraanilugeja igapäevane kasutaja, võib esimest korda ekraanilugejaga rakendust või lehte testides see pigem segadust tekitada ning seega anda sulle ebatäpse mulje oma lahenduse ligipääsetavusest. Sestap on alati mõistlik kahtluse korral läbi viia kasutajakogemuse testimine reaalsete kasutajatega.
Automaattestimine
Internet on täis veebi ligipääsetavuse automaattestijaid. Need on programmid, mis veebilehe koodi vaadeldes annavad ülevaate, millised WCAG reeglid lehel täidetud ja täitmata.
Üks populaarsemaid neist on Wave, mida veebi ligipääsetavuse testimise tööriistana kasutada.
Tähelepanu: automaattestijad EI ANNA täit ülevaadet veebi ligipääsetavusest. Kui automaattestija ütleb, et veebileht on ligipääsetav, ei pruugi ta seda reaalsuses olla, samuti võib juhtuda vastupidi. Automaatsed ligipääsetavuse testijad leiavad üles suurimad ning levinuimad vead, kuid kasutajamugavust nad ei hinda.
Ligipääsetavus ei võrdu automaatselt mugava kasutamisega, sestap:
Kasutajatestimine
Kui oled juba veendunud, et sinu leht on ligipääsetav, võid läbi viia kasutajatestimised, et näha, kus suurimad probleemid kasutajatel kerkivad.
Nägemispuudega kasutajaid on väga erinevaid, nii nägemmisjäägi, kasutatavate seadmete kui ka tehniliste oskuste osas.
Sestap soovitame huvi korral võtta meiega ühendust, et saaksime sul aidata kasutajaid leida.
Vaata ka: Ligipääsetavuse reeglid, mida mõistetakse tihti valesti
Eesti Pimedate Liit on hea meelega nõus aitama leida teile sobiv ligipääsetavuse testimise ja konsultatsiooni teenuse pakkuja. Võta meiega ühendust.