Eesti Pimedate Liit esitas Sotsiaalministeeriumile tagasiside ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Eelnõu puudutab abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi.
Lihtsalt öeldes soovib riik muuta abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi ühtsemaks. Osa abivahendeid, sealhulgas nägemisabivahendid, liiguksid edaspidi Sotsiaalkindlustusametist Tervisekassa süsteemi.
Eesti Pimedate Liit toetab eesmärki teha süsteem inimese jaoks selgemaks ja vähem killustatuks. Samas näeme eelnõus mitut riski, mis tuleb enne muudatuste jõustumist lahendada. Reform ei tohi vähendada inimese võimalust saada talle sobiv abivahend ega jätta kasutajat keerulisema ja bürokraatlikuma süsteemi küüsi.
Mida eelnõuga teha tahetakse?
Eelnõu eesmärk on tuua abivahendite ja meditsiiniseadmete korraldus rohkem ühtsesse süsteemi. Praegu on osa abivahendeid Sotsiaalkindlustusameti süsteemis ja osa meditsiiniseadmeid Tervisekassa süsteemis. Reformiga soovitakse seda korraldust ühtlustada.
Nägemisabivahendid on kavandatud esimesse üleminekuetappi. See tähendab, et näiteks valged kepid, suurendavad abivahendid, lugemistelerid, punktkirjaseadmed, ekraanilugeri- ja suurendustarkvara ning teised nägemispuudega inimestele olulised abivahendid liiguksid Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu alla juba 2027 aasta jaanuarist.
Eelnõus nähakse ette ka digitaalsemad lahendused. Näiteks peaksid meditsiiniseadme kaardid olema edaspidi digitaalsed ning püsiva vajadusega inimestele võidaks need teatud juhtudel luua automaatselt olemasolevate andmete põhjal. Ehk alati ei pea abivahendi saamiseks enam kaarti taotlema.
Meie peamised tähelepanekud
Nägemisabivahendite üleviimine ei tohi toimuda enne, kui tingimused on selged
Eelnõu järgi peaks esimene etapp jõustuma 1. jaanuaril 2027. Samas ei ole praegu veel piisavalt selge, millised on konkreetsete nägemisabivahendite hüvitamise tingimused, kes võib inimese vajadust konkreetse abivahendi saamiseks hinnata ja milline pädevus peab olema nõustajal või müüjal.
Nägemisabivahendi valik ei ole ainult toote valimine nimekirjast. Vale abivahend võib tähendada, et inimene saab küll formaalselt hüvitatud seadme, kuid see ei aita teda tegelikus elus. Seetõttu peab enne üleminekut olema selge, kuidas hinnatakse inimese vajadust ja kuidas tagatakse valdkondlik oskusteave.
Tootevalik ei tohi väheneda bürokraatia tõttu
Eesti nägemisabivahendite turg on väike. Mõnda toodet võib vaja minna ainult mõnel inimesel aastas. Kui tootjale või levitajale tekib Eesti turu jaoks ebaproportsionaalselt suur lisadokumentide, märgistuse või kohaliku menetluse nõue, võib ettevõte otsustada toodet Eestisse üldse mitte tuua.
See ei ole ainult ettevõtja probleem. See tähendab kasutaja jaoks väiksemat valikut ja halvimal juhul seda, et vajalik abivahend jääb kättesaamatuks. Meie hinnangul peab Eesti kasutama Euroopa Liidu EUDAMED-i andmeid võimalikult palju esmase allikana ning nõudma kohalikus süsteemis ainult neid lisaandmeid, mis on tegelikult vajalikud ohutuse, kasutusinfo, hüvitamise või kohaliku kättesaadavuse jaoks.
Erilahendustele peab jääma selge tee
Nägemisabivahendite puhul tekib sageli olukordi, kus standardne toode ei lahenda inimese vajadust. Vaja võib minna kallimat, haruldasemat, kombineeritud või kiiresti muutuva tehnoloogiaga seotud lahendust.
Seetõttu peab alles jääma selge ja kasutajale arusaadav erimenetlus või sellega samaväärne paindlik lahendus. Inimene peab teadma, kuhu pöörduda, milliseid tõendeid on vaja, kes otsustab ja kui kiiresti vastus tuleb.
Mida soovime muuta?
Eesti Pimedate Liidu hinnangul tuleb enne nägemisabivahendite üleviimist Tervisekassa süsteemi kokku leppida selged pädevusnõuded, hüvitamistingimused, üleminekureeglid ja erilahenduste kord.
Tervisekassa, Ravimiamet ja Sotsiaalministeerium peavad töötama need lahendused läbi koos nägemispuude valdkonna spetsialistide, kasutajate ja nägemisabivahendeid pakkuvate ettevõtetega. Reformi eesmärk peab olema inimese jaoks parem ja selgem süsteem, mitte väiksem tootevalik või keerulisem tee vajaliku abivahendini.