8.–9. septembril kohtusid Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu pimedate liidud. Iga-aastane B3 kohtumine annab kolmele organisatsioonile võimaluse võrrelda, kuidas naaberriikides lahendatakse pimedate ja vaegnägijate tööhõivet, haridust, rehabilitatsiooni, abivahendeid ja ligipääsetavust. Seekord osalesid Läti Pimedate Liidu juhatuse esimees Kaspars Biezais, Leedu Pimedate ja vaegnägijate Inimeste Liidu asepresident Vilmantas Balčikonis ning Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin ja tegevjuht Mari Sepp.
Riikide süsteemid on erinevad, kuid aruteludes kordusid samad probleemid. Üldised puude ja töövõime hindamise küsimused ei kirjelda alati pimeda inimese tegelikku toimetulekut. Inimene võib saada tuttavas keskkonnas ühe ülesandega hakkama iseseisvalt, kuid vajada teises töökohas või võõras ruumis abi. Leedu liit on selle parandamiseks koostanud nägemispuudega inimeste kohta konkreetsed näited, mida hindajad saavad üldise küsimustiku kasutamisel arvestada. Eestis valmistab muret puuetega inimeste arvu kiire vähenemine ja see, kuidas mõjutavad hindamissüsteemi muudatused toetusi ning puudega inimese staatust. Leedus on samal ajal teravaks probleemiks muutunud palgatoetuse lõppemine, mille tõttu on pimedatele inimestele tööd pakkuvad ettevõtted pidanud inimesi koondama.
Käsitleti ka haridusteemasid. Nägemispuudega lapsel peab olema ligipääs ligipääsetavale õppematerjalidele ning professionaalsele abile koolis õpetajate näol, kes tunnevad viise nägemispuudega lapse õpetamiseks.
Lätis näitab erivajadust tähistav kood koolile, et laps vajab tuge, kuid ei õpeta, kuidas seda pakkuda. Tugiisikud võivad töötada ilma punktkirja või õppematerjalide kohandamise oskuseta. Leedus saavad erikooli spetsialistid hinnata lapse nägemisega seotud õppevajadusi, kuid nägemispuudele spetsialiseerunud töökohti on vähe. Eesti puhul kaaluti keskset tugiteenust, kust tavakoolid saaksid nõu abivahendite, materjalide ja õpetamismeetodite kohta. Kõigi kolme riigi kogemus näitab, et spetsialisti koolitamisest pole kasu, kui koolil või teenusel pole võimalik teda tööle võtta.
Abivahendite puhul sõltub inimese valik sellest, mida riik rahastab, mida müüjad pakuvad ning kas keegi oskab toodet inimestele tutvustada ja neid kasutama õpetada. Läti Pimedate Liit osutab riigi tellimusel abivahenditeenust ning enamik nimekirjas olevaid tooteid on sõnul saadaval järjekorrata. Leedus müüakse osa lihtsamaid abivahendeid inimestele otse, kuid kallimate toodete puhul hüvitatakse maksumus. Samas napib Leedus kohti, kus inimene saaks erinevaid seadmeid proovida. Eestis võivad uued meditsiiniseadmete nõuded vähendada väikesele turule tulevate toodete valikut. Liidud olid ühel meelel, et nõustamine ja kasutusõpe peavad kuuluma abivahenditeenuse juurde.
Väikeste keelte tugi erinevates tehnilistes lahendustes on samuti organisatsioonide ühine mure. Eestis puudub iPhone’is endiselt sobiv sisseehitatud eestikeelne ekraanilugeja hääl ning osa kasutajaid loeb teksti soome häälega. Lätis töötab kohalik kõnesüntesaator ning vanemate kasutajate seas kogub populaarsust lihtsa kasutajaliidesega eraldi seade Web Box, mis pakub raamatuid, raadiot, taskuhäälinguid ja liidu uudiseid. Leedus on kogukond aidanud hoida Androidi tuge ning soovib arendada moodsat, seadmes töötavat leedukeelset häält. Hea audioraamatuhääl ei lahenda automaatselt ekraanilugeja vajadust: ekraanilugeja kõne peab reageerima klahvivajutustele ja navigeerimisele viivitamata.
Juhtkoerateenuse puhul on kõik kolm riiki eri etapis. Eesti kujundab praegu uut teenusemudelit, Läti otsib toimivas süsteemis sõltumatumat kvaliteedikontrolli ning Leedu loob alles oma teenust. Lätis koolitab ja hindab koeri praegu sama spetsialist, mis tekitab küsimuse hindamise sõltumatusest. Leedus on proovitud kaht koera, kuid kumbki katse ei andnud sobivus- või koolitamise probleemide tõttu head tulemust. Kohtumisel arutati võimalust, et Balti riikide eksperdid saaksid tulevikus üksteise koeri hinnata ja koolituskogemust jagada.
Euroopa ligipääsetavuse akti rakendamisel on keskseks küsimuseks, kas inimene saab kogu teenust iseseisvalt lõpuni kasutada. Läti esindaja kirjeldas pangaautomaadi lahendust, millel olid reljeefsed klahvid ja kõrvaklapipesa, kuid kõrvaklappide ühendamisel kõnet ei kostnud. Leedu liit on proovinud ligipääsmatute veebilehtede ja rakenduste kohta ametlikke kaebusi esitada, kuid üldine tarbijakaebuse vorm ja tavaline e-kiri ei ole sisulist vastust saanud. Organisatsioonid soovivad edaspidi jagada tähelepanekuid ettevõtete kohta, kes tegutsevad mitmes Balti riigis. Kui sama probleem kordub üle piiri, saab kaaluda ka ühist pöördumist.
Ka ühistranspordis tuleb vaadata kogu teekonda, mitte ainult bussi või rakendust. Reisija peab saama oma marsruuti planeerida, leida peatuse ja õige sõiduki, ukseni jõuda ning sõidu ajal teavet saada. Riia uuemad bussid, trollid ja trammid annavad sise- ja välisteateid. Läti liit on õpetanud juhtidele valge kepi tähendust ning korraldanud kampaania, kus abivalmis juhid said avaliku tänu. Leedus on peatuste teatamine tavapärane, kuid mitme korraga saabuva bussi seast õige sõiduki ja ukse leidmine võib ikkagi olla keeruline.
Hädaabisuhtluses arutleti 112-ga ühenduse võtmise ligipääsetavust, ohuteavituste kättesaadavust ja inimeste kriisivalmidust. Eestis kavandatakse 112-kõnega seotud ligipääsetavuse lahendusi ja portaali, kuhu inimene saaks lisada oma telefoninumbriga seotud abivajadused, kodu ligipääsu ning hädaabikontakti. Läti 112 rakenduse meeskond on ligipääsetavusvigadele kiiresti reageerinud, kuid ohuteavitust võib olla pärast esmast märguannet raske uuesti leida. Leedus saavad registreeritud kurdid kasutada hädaabirakenduses viipekeelt või teksti. Ühine järeldus oli, et hädaabisuhtlus peab toimima mitme kanali kaudu ning oluline hoiatus peab jääma hiljem leitavaks ka inimesele, kes rakendust ei kasuta.
Kohtumise teisel päeval tutvusid külalised Eesti Meremuuseumi Lennusadamaga. B3 kohtumise väärtus ei seisne ainult süsteemide võrdlemises. Naaberriigi konkreetne lahendus annab sageli kätte järgmise sammu, mida saab ka kodus proovida. Eesti Pimedate Liit tänab Läti ja Leedu kolleege avatud arutelu ja hea koostöö eest.