Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, mille eesmärk on panna tervishoiu- ja sotsiaalvaldkond paremini koos tööle. Eesti Pimedate Liit esitas eelnõule oma tagasiside.
Lihtsalt öeldes puudutab eelnõu inimesi, kelle abivajadus ei mahu ainult ühe süsteemi sisse. Näiteks võib inimesel olla korraga terviseprobleem, puudest tulenev toimetulekuraskus, vajadus abivahendi või rehabilitatsiooni järele ning mure, kuidas üldse õige teenuseni jõuda.
Praegu võib sellises olukorras inimene jääda eri asutuste vahele. Üks koht tegeleb tervisega, teine sotsiaalteenustega, kolmas abivahenditega, neljas rehabilitatsiooniga. Inimene või tema lähedane peab sageli ise aru saama, kelle poole pöörduda ja millises järjekorras midagi taotleda.
Mida eelnõuga teha tahetakse?
Eelnõu üks keskne mõte on luua paremini koordineeritud abi inimestele, kellel on keeruline ja mitme valdkonnaga seotud abivajadus. Selleks on kavandatud näiteks märkamisleht, heaoluplaan ja terviseteejuhi roll.
Märkamisleht tähendab sisuliselt seda, et tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist saab märku anda, kui inimesel võib olla vaja valdkondadeülest abi. Terviseteejuht peaks aitama inimese vajadusi hinnata, teenuseid omavahel siduda ja jälgida, et kokkulepitud tegevused päriselt liiguksid.
Eesti Pimedate Liit toetab seda eesmärki. Killustatus on nägemispuudega inimeste jaoks väga tuttav probleem. Samas juhtisime tähelepanu sellele, et hea mõte ei toimi, kui süsteemi sisenemine, töövahendid või spetsialistide teadmised ei arvesta nägemispuudega inimeste tegelikke vajadusi.
Meie peamised tähelepanekud
Inimene peab saama ka ise abi küsida
Eelnõu järgi jõuab inimene uude süsteemi eelkõige siis, kui tervishoiutöötaja või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja tema vajadust märkab. Meie hinnangul peab inimesel endal, tema seaduslikul esindajal või lähedasel olema samuti selge võimalus paluda terviseteejuhi hinnangut.
Nägemispuudega inimese probleem ei pruugi alati paista meditsiinilise kriisina. Mõnikord on mure selles, et inimene ei tea, milline teenus teda aitaks, inimene ei saa digiteenuseid kasutada, ei pääse vajaliku infoni või ei jõua sobiva abivahendi või rehabilitatsioonini.
Riskide hindamine ei tohi põhineda ainult raviarvetel ja retseptidel
Eelnõus on riskirühma kirjelduses juttu ka funktsionaalsetest piirangutest, kuid automaatse riskitunnuse puhul kasutatakse eeskätt raviarveid ja retseptiandmeid. See võib jätta kõrvale inimesed, kelle abivajadus on suur, kuid kes ei kasuta sageli tervishoiuteenuseid.
Palusime, et riskihalduses arvestataks ka puude raskusastet, funktsionaalseid piiranguid, rehabilitatsioonivajadust, abivahenditega seotud vajadusi ja sotsiaalse toimetuleku näitajaid.
Terviseteejuhtidel peab olema puudespetsiifiline pädevus
Terviseteejuht ei saa piirduda ainult üldise koordineerimisega. Nägemispuudega inimese puhul peab ta aru saama, mida tähendavad praktikas ligipääsetav info, liikumine, abivahendid, rehabilitatsioon, digiteenused, suhtlusviisid ja iseseisev toimetulek.
Seetõttu tegime ettepaneku, et terviseteejuhtide koolitus ja pädevusnõuded sisaldaksid kohustuslikult puuetega inimeste õigusi, ligipääsetavust, abivahendite süsteemi, rehabilitatsiooniteenuseid ja erinevate puudeliikide praktilist mõju.
Koolitust vajavad ka need, kes inimese vajadust esimesena märkavad
Kui perearst, pereõde, haigla sotsiaaltöötaja või omavalitsuse sotsiaaltöötaja ei oska puudest tulenevat vajadust märgata, ei pruugi inimene terviseteejuhini jõudagi. Seepärast palusime ette näha praktilised juhised ja koolitused ka märkamislehe täitjatele.
Spetsialistide töövahendid peavad olema ligipääsetavad
Reform tähendab uusi digitaalseid tööprotsesse: märkamisleht, heaoluplaan, terviseteejuhi töölaud, TERVIKu töövahendid ja andmevahetus eri süsteemide vahel. Avalike digiteenuste ligipääsetavus on juba seadustega kaetud, kuid spetsialistide sisemised töövahendid võivad jääda halli alasse.
Meie seisukoht on, et ka spetsialistide töövahendid peavad olema ligipääsetavad. Vastasel juhul ei saa pime või vaegnägija töötada tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina teistega võrdsetel alustel ning töövahendi ligipääsetavusviga võib mõjutada ka inimesele osutatava teenuse kvaliteeti.
Teenust ei tohi lõpetada enne, kui on aru saadud, miks inimene kokkuleppeid ei täitnud
Rakendusakti kavandis on kirjas, et kui inimene ei täida regulaarselt heaoluplaanis kokkulepitud kohustusi, võib koordinatsiooniteenuse lõpetada. Meie hinnangul tuleb enne sellist otsust hinnata, miks kohustused täitmata jäid.
Nägemispuudega inimese puhul võib põhjus olla näiteks ligipääsmatu suhtluskanal, sobimatu teenus, puuduv abivahend, ebapiisav juhendamine või see, et suunamine ei arvestanud inimese puudespetsiifilisi vajadusi. Sellisel juhul ei peaks teenust lõpetama, vaid tegevuskava kohandama.
Rehabilitatsiooni ja abivahendite roll peab olema selgem
Rehabilitatsiooniteenusele suunamine on kavandis olemas, kuid selle käivitumine sõltub suuresti sellest, kas vajadus märkamislehel üldse välja tuuakse. Abivahendite puhul on vaja selgemalt kirjeldada, kuidas terviseteejuht aitab tuvastada uut või muutunud abivahendivajadust ning jälgida, et inimene sobiva abivahendini jõuaks ja seda kasutada oskaks.
Mida edasi?
Eesti Pimedate Liit toetab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi paremat koostööd. Meie jaoks on oluline, et uus süsteem ei jääks ainult paberil heaks mõtteks, vaid aitaks päriselt ka neid inimesi, kes praeguses killustunud süsteemis kõige kergemini märkamata jäävad.
See eeldab lihtsat võimalust abi küsida, puudespetsiifilist pädevust, ligipääsetavaid töövahendeid ja seda, et inimese tegelikke takistusi vaadatakse enne, kui järeldatakse, et ta ei tee koostööd.
Loe Eesti Pimedate Liidu tagasiside täisteksti Wordi dokumendina.