Sissejuhatus
See ülevaade koondab Eesti Pimedate Liidu tegevused aastatel 2021–2025. Tekst on koostatud arengukava 2027–2031 ettevalmistamiseks ning selle eesmärk on anda liikmesorganisatsioonidele ja liikmetele terviklik pilt sellest, mida EPL on viimastel aastatel teinud, millistes küsimustes on liit olnud nähtav ja mõjukas ning millised teemad vajavad järgmises arengukavas jätkuvalt tähelepanu.
Aluseks on EPLi 2021.–2025. aasta tegevusaruannete koond ning arengukava materjalid. Selles kokkuvõttes ei ole esitatud kõiki EPL tegevusi vaid valikut suurematest ning olulisematest teemadest. Tervikliku ülevaate leiab tutvudes Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekute protokollide ning Majandusaasta aruannetega.
Lühikokkuvõte
Aastatel 2021–2025 tegutses EPL korraga mitmel tasandil. Ühelt poolt oli liit nägemispuudega inimeste huvide esindaja riigi, kohalike omavalitsuste, ministeeriumide, Eesti Puuetega Inimeste Koja, töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, ettevõtete ja kultuuriasutuste suunal. Teiselt poolt hoidis EPL oma liikmesorganisatsioonide võrgustikku koos, korraldas koolitusi, suvekoole, matkapäevi, veebiseminare ja tänuüritusi ning jagas infot nägemispuudega inimestele ja nendega töötavatele spetsialistidele.
Üks läbivamaid teemasid on olnud ligipääsetavus. EPL tegeles füüsilise keskkonna, digiteenuste, kultuuri, meedia, makseterminalide, transpordi, valimiste, hariduse, rehabilitatsiooni, tööelu ja abivahendite ligipääsetavusega. Liidust kujunes partner, kelle poole pöörduti nii seaduste, määruste, juhendite, teenuste kui ka konkreetsete objektide puhul.
Oluline oli ka rahvusvaheline töö. EPL osales Euroopa Pimedate Liidu töös, Balti koostöö taastamises, Põhjamaade partneritega suhtlemises ning Euroopa ligipääsetavuse ja standardimise aruteludes. 2024. aastal valiti EPL juhatuse esimees Jakob Rosin Euroopa Pimedate Liidu juhatusse ning EPLi roll Üle-euroopalistel ligipääsetavuse teemadel kasvas selgelt.
Samas näitavad aruanded ka pingeid. EPLi mõju ja töömaht on kasvanud kiiremini kui organisatsiooni ressursid. Riigi rahastusmudeli muutus, kinnisvara haldamise probleemid, liikmesorganisatsioonide vananemine ja liikmete vähene tagasiside on korduvad riskid. 2025. aastal otsustas juhatus luua nägemispuudega inimeste nõuandva kogu ja hakata liikmetele saatma kord kuus tegevuste ülevaadet. See on oluline samm, et EPLi huvikaitse toetuks laiemale kogukonna sisendile.
1. Huvikaitse ja poliitikate mõjutamine
EPLi põhitegevus oli kogu perioodi jooksul nägemispuudega inimeste õiguste ja huvide kaitsmine. Liit osales aruteludes, esitas ettepanekuid ja tõi otsustajate ette nägemispuudega inimeste kogemuse.
Ligipääsetavuse seadused ja nõuded
2021. aastal osales EPL ligipääsetavuse seaduse eelnõu esmastel aruteludel ning andis EPIKojale tagasisidet. Samal aastal andis EPL Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühmale ülevaate nägemispuudega inimeste probleemidest spordi, kultuuri, kaubanduse, panganduse, hariduse, meedia, tervishoiu, pakiautomaatide, raudteeülekäikude ja Rail Balticu ligipääsetavuse valdkonnas.
2022. aastal selgitas EPL Riigikogu sotsiaalkomisjonis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse vajalikkust. EPL arutas seaduse eelnõu probleeme Riigikogu liikmete ja ametnikega ning osales tööaruteludel. Seadus võeti vastu.
2025. aastal jätkus töö ligipääsetavuse nõuete rakendamisega. EPL kohtus TTJAga, et arutada toodete ligipääsetavuse järelevalvet ja koostöövõimalusi. EPL saatis Kliimaministeeriumile muudatusettepanekud ehitise ligipääsetavuse määruse eelnõule ning osales seejärel mitmel ministeeriumi koosolekul.
Sotsiaalpoliitika, rahastus ja reformid
Aastatel 2023–2025 suurenes EPLi töö sotsiaalpoliitika ja rahastusmudelite teemal. 2024. aastal alustati arutelu puuetega inimeste organisatsioonide rahastusmudeli muutmise üle. EPL soovis, et uus mudel arvestaks puudepõhise huvikaitse tegelikku töömahtu. EPL kutsus kokku puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse arutelukoosoleku ning püüdis kujundada ühist seisukohta läbirääkimisteks EPIKojas ja Sotsiaalministeeriumis.
2025. aastal lõppes senine rahastus Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu ja uus rahastus käib nüüd Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu. EPL osales strateegilise partnerluse infotundides, rahastussüsteemi muutmise töörühmades ja EPIKoja rahastusmudeli aruteludes. Juhatus ei olnud rahastamise põhimõtetega rahul, kuid suuremat mudelimuutust ei õnnestunud saavutada. Uue lepingu järgi vähenes EPLi rahastus 2026. aastal 2949 euro võrra.
EPL tegeles ka isikliku abistaja teenuse, puude ja töövõime hindamise, vanaduspensioniealiste puude määramise, sotsiaalmaksu erijuhtude ning omavalitsuste teenuste teemadega. 2025. aastal oli oluline töövõit see, et MKM ei muutnud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise süsteemi EPLi jaoks ebasoodsas suunas.
Rehabilitatsioon, haridus ja tööhõive
Hariduse ja rehabilitatsiooni teemad olid kogu perioodi jooksul püsivalt laual. EPL osales aruteludes erivajadusega üliõpilaste õppimisvõimaluste, e-eksamite ligipääsetavuse, nägemispuudega laste tugiteenuste, Tartu Emajõe Kooli tuleviku, Tallinna Heleni Kooli hoolekogu ning rehabilitatsiooniteenuste korralduse üle.
2023. aastal tõstatas EPL koos Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liidu, Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse (NIRK) ja tugispetsialistidega probleemi, et Tallinnas ja Põhja-Eestis tuleb tagada nägemispuudega laste rehabilitatsiooniteenuse ning tavakoolis õppiva nägemispuudega lapse tugiõppe jätkumine. EPL saatis selle kohta pöördumise sotsiaalkaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ning osales ministeeriumide kohtumistel.
2024. ja 2025. aastal tegeles EPL ulatuslikult rehabilitatsioonireformi ja sotsiaal- ning tervishoiusüsteemi lõimimise teemades nägemispuudega inimeste huvide esindamisega. EPL osales Sotsiaalministeeriumi koosolekutel, veebiaruteludes ja seminaridel ning edastas ministeeriumile oma ja liikmete seisukohad. Aruannetest paistab selgelt, et kuigi EPL osales aktiivselt, jäid paljud nägemispuudega inimeste jaoks olulised küsimused reformis vastuseta.
Tööhõives tegi EPL koostööd Eesti Töötukassaga. 2024. aastal arutati töötukassaga nägemispuudega inimeste tööhõive muresid ja lepiti kokku põhjalikuma koostöö vajaduses. 2025. aastal selgitas Jakob Rosin Riigikogu sotsiaalkomisjonis nägemispuudega inimeste tööhõive kitsaskohti, tutvustas töötukassa veebiseminaril nägemispuudega inimeste töölevõtmise võimalusi ning kohtus töötukassa esindajatega. EPL tegi ettepaneku luua töötukassa nõustajatele miinimumteadmiste kogu nägemispuudega inimeste toetamisest.
Abivahendid ja juhtkoerad
EPL tegeles järjepidevalt nägemisabivahendite, juhtkoerte ja abivahendisüsteemi reformiga. 2022. aastal otsiti lahendusi juhtkoerte raviarvete tasumisele. 2023. ja 2024. aastal jätkusid kohtumised juhtkoerte teenuse teemal, kuid juhtkoerte valdkonna esindusorganisatsioonidel on läbivalt puudunud ühtne plaan, kuidas süsteem peaks toimima.
2025. aastal saatis EPL EPIKojale ja Sotsiaalministeeriumile tagasiside sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele. EPL tõi välja mitu olulist riski: spetsialistidel puudub sageli pädevus nägemispuudega inimeste abivahendeid hinnata; kallimate seadmete soetamine sõltub erimenetlusest; piirhinnad ei kata tegelikke kulusid; süsteem ei arvesta tarkvarapõhiste ja kuutasuliste abivahenditega; juhtkoerad on reformist välja jäetud.
2. Ligipääsetavuse kompetentsikeskus
Aastatel 2021–2025 kasvas EPLi roll ligipääsetavuse kompetentsikeskusena. EPLi poole pöördusid ministeeriumid, omavalitsused, ettevõtted, pangad, kultuuriasutused, arendajad, muuseumid, transpordiettevõtted, haridusasutused ja tehnoloogiaettevõtted.
Füüsiline keskkond ja linnaruum
EPL nõustas paljusid projekte ja asutusi ehitatud keskkonna ligipääsetavuse teemal. Näidetena võib tuua Noblessneri kvartali kõnniteed, Saku tervisekeskuse, Jõhvi hariduslinnaku, Tõrvandi kooli, Kalevi Jahtklubi, Tallinna linna infoviidad, raudteeülekäigud, Rail Balticu Ülemiste terminali, Tallinna lennujaama, Kiviõli ühishoone, Kuressaare riigimaja, Kaarepere tunneli, Rakvere Kastani tänava, Pärnu-Sauga teelõigu ja mitmed taktiilsete kivide ning juhtteede paigaldamise juhtumid.
EPLi töö ei olnud ainult üksikute objektide nõustamine. Liit püüdis arendada ka laiemat võimekust. 2025. aastal esitas EPL KÜSKi arenguhüppe taotlusvooru projekti „Üle-eestilise ligipääsetavuse võrgustiku loomine“. Projekti eesmärk oli luua spetsialistide võrgustik, kes oskaks hinnata ja nõustada nägemispuudega inimestele ligipääsetavat ehitatud keskkonda, ning töötada välja täpsem juhend taktiilsete elementide ja iseseisva orienteerumise nõuete kohta. Taotlust ei rahastatud, kuid vajadus sellise võrgustiku järele jäi alles.
Digiligipääsetavus ja tehnoloogia
Digiteenuste ligipääsetavus oli üks EPLi nähtavamaid töövaldkondi. EPL nõustas ja testis muu hulgas digiregistratuuri, rahvaloenduse küsimustikku, Terviseportaali, tulevast Veebiraamatukogu, e-valimisi, patsiendiportaali, valimisjaoskondade kaardirakendust, Piletilevi veebilehte, olevalmis.ee portaali, pankade digilahendusi, mobiilirakendusi ja automaatseid ligipääsetavuslahendusi.
EPL koolitas TTJA, Tartu Ülikooli IT arenduse, ADM Interactive’i, Haridus- ja Noorteameti ning teiste organisatsioonide töötajaid. EPL osales aruteludes, mis puudutasid e-tervist, virtuaal- ja liitreaalsust, tehisaru, kõnesünteesi, kaardirakendusi ning ekraanilugeja kasutajate vajadusi.
Aastate jooksul muutus tehnoloogia teema kitsast ligipääsetavuse küsimusest laiemaks iseseisva elu ja õiguste teemaks. 2025. aastal kõneles EPL tehisaru põhistest lahendustest, ligipääsetavast disainist, kriisivalmidusest ning automaatsete ligipääsetavusparanduste riskidest.
Makseterminalid ja pangandus
Makseterminalid kujunesid üheks EPLi ja EBU tähtsaks rahvusvaheliseks huvikaitseteemaks. 2022. aastal otsustas EPL pöörduda Eesti Pangaliidu ja Õiguskantsleri Kantselei poole, et vältida nägemispuudega inimestele ligipääsmatute puutetundlike makseterminalide kasutuselevõttu. Hiljem esitas EPL Jakob Rosina EBU ligipääsetavate makseterminalide töörühma liikmeks ning töörühma eestvedajaks sai EPL.
2023.–2025. aastal jätkus töö Euroopa tasandil. Jakob Rosin kohtus Nets Estonia, PayPali, European Payments Councili, Worldline’i, Visa ja Ingenico esindajatega ning osales Euroopa ja maailma pankade finantsteenuste ligipääsetavuse aruteludes. See näitab, et EPLi mõju selles valdkonnas liikus Eesti tasandilt selgelt Euroopa tasandile.
Kultuur, meedia ja kirjeldustõlge
EPLi töö kultuuri ligipääsetavuse suunal oli väga lai. Liit nõustas muuseume, teatreid, festivale, riiklikke üritusi ja meediakanaleid. Teemade hulgas olid kirjeldustõlge, taktiilsed joonised, audiogiidid, maketid, ligipääsetavad kontserdid, teatrietendused, kirjeldustõlkega teleülekanded ja kultuuriasutuste ligipääsetavus.
Olulised näited on Eesti Vabariigi aastapäeva teleülekande ligipääsetavus, noorte laulu- ja tantsupeo kirjeldustõlge, ERRi kanalite kirjeldustõlke kättesaadavuse küsimused, kirjeldustõlke ja ligipääsetavate telesaadete rahastuse teema koalitsioonikõnelustel, Kultuuriministeeriumi meediateenuste seaduse ligipääsetavuse määruse muudatused ning koostöö Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudiga kirjeldustõlke mikrokraadi õppekava loomisel.
EPL tõi kultuuriasutuste häid näiteid esile tunnustusega „Aasta tegu“. Aastate jooksul said tunnustuse muu hulgas Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, SA Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Linnateater, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, SA Eesti Meremuuseum ning Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.
3. Liikmesorganisatsioonide toetamine ja kogukonna hoidmine
EPLi liikmesorganisatsioonide arv muutus perioodi jooksul. 2021. aasta alguses oli EPLil 16 liikmesühingut, aasta lõpuks 17. 2023. aastal liitus Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing ning liikmeid oli 18. 2024. aastal kustutati Äriregistrist kustutamise tõttu liikmete hulgast Pimedate Infoühing Helikiri ja Lääne-Viru Pimedate Ühing ning 2024. ja 2025. aasta lõpuks oli liikmeid 16.
EPL hoidis liikmetega ühendust telefoni, e-posti, meililistide, üldkoosolekute, juhatuse protokollide, suvekoolide, matkapäevade, koolituste ja veebiseminaride kaudu. Juhatuse liikmed vahendasid infot eri piirkondade ühingutele ning EPL osales liikmesühingute juubeliüritustel, tänuüritustel ja aruteludel.
Suvekoolid, matkapäevad ja eestvedajate koolitused
2021. aastal toimus Nelijärvel EPLi suvekool, kus osales ligi 150 inimest. Samal aastal korraldati liikmesühingute eestvedajate matkapäev Pärnumaal. 2022. aastal suvekooli koroonaviiruse tõttu ei toimunud, kuid EPL korraldas eestvedajatele Pärnus koolitused ning õppereisi Lätti.
2023. aastal toimus Nelijärvel suvekool, Lõuna-Eestis matkapäev ja Pärnus projektijuhtimise koolitus. 2024. aastal korraldati Hiiumaal eestvedajate matkapäev, Pärnus sotsiaalmeedia koolitus ning EPLi ja Eesti Diabeediliidu eestvedajate ühine stressijuhtimise ja läbipõlemise ennetuse koolitus. 2025. aastal toimus Pärnus suvekool, Virumaal matkapäev ja Tartus eestvedajate tehisaru koolitus.
Need tegevused ei olnud ainult üritused. Need hoidsid liikmesorganisatsioonide omavahelist sidet, andsid eestvedajatele oskusi ning lõid ruumi kogemuste jagamiseks.
Veebiseminarid ja praktiline info
2024. aastal alustas EPL kord kvartalis veebiseminaride korraldamist. Teemad olid praktilised: vaide koostamine töövõime hindamise või puude raskusastme otsusele, tervisesport, diabeet, kriisivalmidus ja kaasamine. 2025. aastal jätkusid veebiseminarid tervise, aianduse, ligipääsetavuse seaduse ning töötukassa teenuste teemal.
Veebiseminarid olid oluline viis jõuda inimesteni üle Eesti, eriti nende inimesteni, kellel ei ole lihtne üleriigilistel üritustel kohapeal osaleda.
Nõuandev kogu ja liikmete kaasamine
EPLi töö sõltub üha enam kogukonna sisendist. Samas oli tagasiside saamine liikmesorganisatsioonidelt ja liikmetelt sageli vähene. 2025. aastal tõi juhatus välja, et EPL on arvamusliider nägemispuudega inimesi puudutavates küsimustes, kuid vajab seaduste, määruste ja lahenduste puhul kaasamõtlemist laiemalt kogukonnalt.
Selle tõttu otsustas juhatus luua nägemispuudega inimeste nõuandva kogu. Esialgu pidi kogu kohtuma virtuaalselt kord kuus ning andma sisendit aktuaalsetes küsimustes. Samuti otsustati hakata liikmetele kord kuus saatma ülevaadet EPLi tegevustest. Need kaks otsust on järgmise arengukava seisukohalt väga olulised: EPLi mõju saab kasvada ainult siis, kui huvikaitse toetub regulaarsele kogukonna kogemusele.
4. Noored, iseseisev elu ja uued sihtrühmad
Oluline roll on olnud EPL-I projektil „Minu enda elu“, mida EPL tegi koostöös Soome Nägemispuudega Inimeste Liiduga. Projekti eesmärk oli toetada 18–25-aastaste nägemispuudega noorte iseseisvust ja kaasatust ühiskonda. Projekti raames kohtusid noored mentoritega, külastasid töö- ja õpikeskkondi ning valmis juhendmaterjal nägemispuudega noortele ja hiljuti nägemise kaotanutele.
EPL osales ka projektis, mille eesmärk oli luua nägemispuudega noorte üle-eestiline huvikaitseorganisatsioon või koostöövõrgustik. Projekti käigus toimusid koolituspäevad, avaliku esinemise koolitus, projektijuhtimise koolitus, meediakoolitus, töökoosolekud ning noorte kohtumised. 2023. aastal lõppes projekt, kuid noorte kaasamise vajadus jäi alles.
5. Teavitustöö ja ühiskondlik nähtavus
EPL tegi viie aasta jooksul märkimisväärset teavitustööd. Liidu esindajad andsid intervjuusid televisioonis, raadios, ajalehtedes, podcastides ja erialaüritustel. Teemad ulatusid digiligipääsetavusest, pimedana raamatute lugemisest, kaitstud tööst ja tööelust kuni tehisaru, kriisivalmiduse, makseterminalide, kultuuri ligipääsetavuse ja juhtkoerteni.
Valge kepi päeva tähistamine ja tunnustus „Aasta tegu“ kujunesid püsivaks viisiks tõsta esile neid inimesi, asutusi ja ettevõtteid, kes on teinud nägemispuudega inimeste jaoks olulisi ligipääsetavuse või kaasamise samme. 2025. aastal lisandus tunnustus „Piirkonna aasta tegu“.
EPL uuendas ja täiendas pidevalt veebilehte ning Facebooki lehte. Facebooki jälgijate arv kasvas 2021. aasta lõpuks 890-ni, 2022. aasta lõpuks 969-ni ja 2023. aasta lõpuks 1000-ni. Hiljem püsis jälgijate arv umbes samal tasemel. Veebileht ja meililistid jäid olulisteks infokanaliteks.
Valguse Kaja muutus selle perioodi jooksul. 2021. aastal ilmus üks number, 2022. aastal kolm numbrit, 2023. aastal kaks numbrit. 2024. aastast mindi üle kord aastas ilmuvale süvitsi minevale ja praktilisemale formaadile, sest lugejaskond oli muutunud ning enamik nägemispuudega lugejaid eelistas digitaalset või helivarianti.
6. Rahvusvaheline koostöö
EPLi rahvusvaheline tegevus oli mitmekihiline. Liit osales Euroopa Pimedate Liidu töös, Balti koostöös, Põhjamaade kontaktides ning Euroopa ligipääsetavuse aruteludes.
Euroopa Pimedate Liit
EPL oli kogu perioodi jooksul EBU liige. Monica Lõvi osales EBU nominatsioonikomisjoni, euroasjade komisjoni ja hiljem mitmete foorumite töös. Jakob Rosin osales EBU ligipääsetavuse, digitaliseerimise, makseterminalide ja juhtkonna aruteludes ning 2024. aastal valiti ta EBU juhatusse.
2025. aastal osales Jakob Rosin EBU juhatuse koosolekutel Pariisis ja Zürichis, veebikoosolekutel, juhtis EBU ligipääsetavuse töörühma avakoosolekut ning osales huvikaitse ja liikmete juhtide kohtumistel. Elisabeth Egel osales EBU noortefoorumi, mitmekesisuse ja kaasamise komitee ning noorte rahvusvaheliste tegevuste töös.
EBU töö kaudu jõudis EPL Euroopa tasandil eriti makseterminalide, kodumasinate, digiligipääsetavuse, Euroopa ligipääsetavuse akti rakendamise ja rahvusvahelise huvikaitse küsimustesse.
Balti ja Põhjamaade koostöö
Balti koostöö oli perioodi alguses katkenud, kuid 2024. aastal toimus Vilniuses Balti riikide nägemispuudega inimeste organisatsioonide kohtumine. 2025. aastal osalesid EPLi esindajad Riias Balti Komitee kohtumisel.
Põhjamaade suunal jätkus koostöö Soome ja Rootsi nägemispuudega inimeste liitudega. 2022. aastal kohtusid Jakob Rosin, Mari Sepp ja Mari-Liis Uibu Stockholmis Rootsi Pimedate Liidu juhtide ja asjatundjatega. 2023. aastal kohtusid EPLi esindajad Soome liidu rehabilitatsiooniekspertidega. Need kontaktid andsid võrdlusmaterjali Eesti teenuste ja organisatsioonimudeli arendamiseks.
AccessibleEU ja Euroopa ekspertvõrgustikud
2023. aastal osales Jakob Rosin AccessibleEU avasündmusel ja projektijuhtimise koolitusel ning temast sai keskuse ekspert Eestis. Ta osales ligipääsetavusekspertide Euroopa võrgustiku loomises, tehisintellekti ja ligipääsetavuse aruteludes ning kohtus Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi palvel Google ligipääsetavusjuhiga.
See tugevdas EPLi rolli mitte ainult Eesti siseriikliku huvikaitse tegijana, vaid ka Euroopa ligipääsetavuse kompetentsi vahendajana.
7. Organisatsiooni juhtimine, rahandus ja kinnisvara
EPLi juhtimine toimus üldkoosoleku, juhatuse ja revisjonikomisjoni kaudu. Juhatuse koosolekute arv jäi aastati kolme ja kuue vahele. Paljud otsused tehti kirja teel ning protokollid avaldati EPLi veebilehel. 2023. aastal valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon.
Organisatsiooni igapäevast tööd vedasid tegevjuht Mari Sepp ja kuni 2025. aasta märtsini assistent-juhiabi Mari-Liis Uibu. Aruannetest on näha, et EPLi tegevusmaht oli suur ning sõltus väga palju väikesest töötajate ja juhatuse liikmete ringist.
Laki 7b kinnistu
Tallinnas Laki 7b kinnistu oli kogu perioodi jooksul oluline tulubaas ja samal ajal juhtimisrisk. 2021. aastal lõpetati päikesepaneelide elektrivõrku ühendamine ning paneelid hakkasid elektrit tootma. Hiljem tegeles EPL kinnistu hoolduse, üürnike maksevõime, elektrilepingute, tuleohutuse, vabade pindade ja Harineri ruumide küsimustega.
2022. aastal otsustas juhatus Harineri kasutuses olnud pindade osas küsida mitteotstarbekalt kasutuses olevad pinnad tagasi ja kehtestada Harinerile sümboolne üürihind. 2024. ja 2025. aastal mõjutas kinnistu haldamist üürnike makseraskus. 2025. aastal andis likvideeritav Hariner EPLile tagasi veel tema kasutuses olnud ruumid ning EPL alustas vabade pindade üürniku otsimist.
Kiviküla kinnistud
Läänemaal Kivikülas asuvad Roosi tee 9 ja Puhkebaasi kinnistud olid aastate jooksul keeruline strateegiline küsimus. 2021. aastal lahendati varasema kasutusõiguse kustutamisega seotud probleemid. 2022. aastal ei õnnestunud Ranniku Maja OÜga kavandatud hoonestusõiguse lepingut soovitud tingimustel sõlmida. 2023. aastal lõpetati Ranniku Maja OÜga rendileping kohustuste täitmata jätmise tõttu ning alustati arutelusid uute arendusvõimaluste üle.
2024. aastal kuulutati välja kirjalik enampakkumine kinnistute koormamiseks hoonestusõigusega ning üldkoosolek valis partneriks Topu Rannaelu MTÜ, kellega jätkati läbirääkimisi. 2025. aastal otsustas üldkoosolek mitte sõlmida Topu Rannaelu täpsustatud pakkumise põhjal lepingut ja volitas juhatust välja selgitama kinnistute müümise võimalusi. Sügisel otsustati müüa kinnistud enampakkumise võitjale Laen 12 OÜ-le, kuid 2026. aasta alguses loobus ostja pangalaenu mittesaamise tõttu.
See teema näitab, et kinnisvara võib toetada EPLi põhikirjalist tegevust, kuid võib samal ajal siduda palju juhatuse ja töötajate tähelepanu.
8. Aastate kaupa lühike ülevaade
2021
2021. aasta oli korraga pandeemia, kohanemise ja EPLi 100. aastapäeva aasta. Üldkoosolekut ei saanud piirangute tõttu tavapäraselt korraldada ning otsused võeti vastu kirjalikul hääletusel. EPLi liikmesorganisatsioonide arv kasvas 17-ni.
Peamised tegevused olid ligipääsetavuse rakkerühma töö, koalitsioonilepingu poliitikasoovitused, digiregistratuuri ja teiste digiteenuste ligipääsetavuse teemad, pakiautomaatide punktkirjas sildid, punktkirjas postmark, valge kepi päeva tänuseminar ning EPLi 100. aastapäeva tähistamine. Algasid või jätkusid projektid „Minu enda elu“, nägemispuudega noorte huvikaitsevõrgustik, nutiseadmete videokoolitus ja kogukonna mõjujõu suurendamine.
2022
2022. aastal jätkus pandeemia mõju, kuid tegevus liikus taas rohkem kohtumiste ja ürituste suunas. EPLi liikmesorganisatsioone oli 17. Juhatus täpsustas vastutusvaldkondi ning revisjonikomisjon tõi välja, et EPLi tegevus on muutunud sisukamaks ja mitmekülgsemaks.
Olulisemad tegevused olid toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse menetlemine, juhtkoerte raviarvete lahenduste otsimine, makseterminalide ligipääsetavuse teema tõstatamine, koostöö EBUga, kohtumised Rootsi Pimedate Liiduga, „Minu enda elu“ projekti lõpetamine, noorte huvikaitse tegevused, koolitused ja õppereisid ning puuetega inimeste organisatsioonide rahastuse suurendamise ja kolmeaastase rahastusperioodi saavutamisele kaasaaitamine.
2023
2023. aastal liitus EPLiga Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing ja liikmeid oli aasta lõpus 18. Valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. EPLi fookusteemaks aastateks 2023–2026 kinnitati füüsilise ja virtuaalse ligipääsetavuse parandamine.
Aasta keskmes olid laste rehabilitatsioon ja tugiteenused, kaitstud töö lõppemisest tekkinud probleemid, automaksu erisused, AccessibleEU ja Euroopa ligipääsetavuse töö, EBU juhatuse kandidaadiks esitamine, makseterminalide teema, kultuuri ligipääsetavus ning ERRi kirjeldustõlke küsimused. Toimus suvekool, matkapäev ja projektijuhtimise koolitus. Valguse Kaja formaati hakati ümber mõtestama.
2024
2024. aastal vähenes liikmesorganisatsioonide arv 16-ni, sest kaks organisatsiooni kustutati Äriregistrist. EPL tegeles rahastusmudeli muutusega, isikliku abistaja teenuse ja omavalitsuste teenuste mõjuga, mootorsõidukimaksu aruteludega, rehabilitatsiooniteenuste reformiga, töötukassa koostööga ning juhtkoerte teenuse jätkuvate probleemidega.
Rahvusvaheliselt oli oluline Balti koostöö taaselustamine ja Jakob Rosina valimine EBU juhatusse. EPL jätkas makseterminalide teemat Euroopa tasandil ning esitas kandidaate EBU töörühmadesse. Liikmetele korraldati neli veebiseminari, Hiiumaa matkapäev, sotsiaalmeedia koolitus ning EPLi ja Eesti Diabeediliidu ühine koolitus. Valguse Kaja muutus kord aastas ilmuvaks praktilisemaks juhendmaterjaliks.
2025
2025. aastal toimus kaks üldkoosolekut. EPL tegeles Kiviküla kinnistute müügiprotsessiga ja Narva-Jõesuu Sanatoorium ASi aktsiate müügi otsusega. Juhatus arutas rahastusmudelit, kinnisvara, töötukassa koostööd ja andis välja tunnustused „Aasta tegu 2025“ ning „Piirkonna aasta tegu 2025“.
Sisu poolest oli aasta väga huvikaitsemahukas. EPL osales sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi lõimimise, rehabilitatsiooniteenuste, abivahendite reformi, sotsiaalmaksu erijuhtude, meediateenuste ligipääsetavuse määruse, ehitatud keskkonna ligipääsetavuse määruse ning töötukassa teenuste aruteludes. EPL lõi nõuandva kogu, otsustas saata liikmetele igakuised tegevusülevaated, korraldas suvekooli, matkapäeva, AI-koolituse ja neli veebiseminari.