16. oktoobril, vahetult pärast rahvusvahelist valge kepi päeva, tunnustas Eesti Pimedate Liit neid inimesi ja organisatsioone, kes on oma tööga silmapaistvalt panustanud nägemispuudega inimeste iseseisvuse, ligipääsetavuse ja elukvaliteedi parandamisse. Aasta Tegu 2025 auhinnad anti üle pidulikul tseremoonial Tallinnas Õpetajate Majas, kus tunnustati nii uuenduslikke projekte kui ka pikaajalist pühendumust kogukonna heaks.
Üheks tänavuseks laureaadiks oli Anna Aurelia Minev, kelle Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö käsitles ligipääsetava avaliku ruumi loomist pimedatele ja vaegnägijatele. Tema töö tõi esile, et linnakeskkond ja avalikud hooned kujundatakse sageli vaid nägijatele mõeldes, mistõttu jääb ruumikogemus nägemispuudega inimestele katkendlikuks ja ebaturvaliseks.
Teise Aasta Teo tunnustuse pälvis SA Eesti Meremuuseum näituste „Estonia, ühe laeva lugu” ja „Merereisidest” ligipääsetavaks kohandamise eest nägemispuudega külastajatele. Muuseum on astunud juba aastaid reaalseid samme, muutes suured ja emotsionaalsed lood kogetavaks ka neile, kes ei näe. Taktiilsed kombatavad mudelid, kirjeldustõlge ja ligipääsetav hoone aitavad külastajal kogeda Meremuuseumi näitusi täiel määral. Tunnustuse võttis vastu Mihkel Karu.
Kolmanda tunnustuse sai Swedbank AS, kes on oma kontoritesse loonud ligipääsetavad lahendused nagu häälteavitusega järjekorraautomaadid, juhtteed ja kõnelevad sularahaautomaadid. Tunnustuse võtsid vastu Evelin Kolk ja Juta Paalberg, kes on Swedbankis tegutsenud järjekindlalt selle nimel, et pangateenused oleksid kättesaadavad kõigile klientidele — sealhulgas pimedatele ja vaegnägijatele.
Piirkondliku Aasta Teo 2025 tiitli pälvis AS Tallinna Vesi, kes on järjepidevalt toetanud nägemispuudega inimeste töö- ja harrastustegevust Põhja-Eesti Pimedate Ühingus. Ettevõtte tegevus näitab, et erivajadustega inimeste igapäeva elu toetamine ei tähenda ainult toodete ja teenuste kohandamist, vaid ka ühiskondlikku vastutust ja koostööd. Tunnustuse võttis vastu Taavi Gröön.
Lisaks anti tänukirjad kolmele inimesele, kelle töö nägemispuudega inimeste kogukonnas on olnud pikaaegne ja hindamatu väärtusega.
Marja Kivihall on aastaid juhtinud Eesti Pimedate Raamatukogu, arendades sellest paigast elutähtsa teabekeskuse, mis aitab pimedatel ja vaegnägijatel saada osa kultuurist läbi audioraamatute, punktkirjas raamatute, kombatavate puuteraamatute ning kirjeldustõlkega filmide.
Raissa Keskküla on panustanud pikka aega nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisse ja kogukonna arendamisse, olles oma järjekindluse ja empaatiaga paljudele eeskujuks. Raissa on aastakümneid juhtinud Eesti PImekurtide Tugiliidu tööd, pühendades palju oma ajast ja jõust lastele loodud teenuste ja projektide loomisse.
Merle Saulep on aastaid tegutsenud Haapsalus vabatahtliku lugejana, lugedes sisse audioraamatuid, et need jõuaksid inimesteni, kes ei saa lugeda tavateksti.