Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.

Värvipimedal teaduse- ja tehnikaajakirjanikul Rob Barriel on värvipimeduse vorm, mis teeb võimatuks punase ja rohelise värvi eristamise. Tänu sellele teab ta omast kogemusest, et värvipimeduse mõistmise ja sellega arvestamisega on ühiskonnas veel probleeme. Kui laste puhul võib veidrate küsimuste esitamine veel mõistetav olla, siis täiskasvanute puhul mitte nii väga. Barrie sõnul näitab see, et ühiskonnas on vaja värvipimeduse teemal veel palju teavitustööd teha ja ühiskonna ligipääsetavus peaks olema läbimõeldum ka värvipimeduse seisukohalt.

Kuigi värvipimeduse tõttu ta eluohtlikesse olukordadesse sattunud pole, on siiski küllalt hetki, kus värvipimedus end meelde tuletab. Näiteks jalgpallis: kui väljakul mängiva meeskonna liikmetel on seljas punane vorm, on tema jaoks mängu keeruline jälgida, sest mängijad näivad rohelises kostüümis ega paista rohelise muru taustalt hästi välja. Punase ja rohelise värvi kombinatsiooni kasutatakse tihti ka näiteks tualettides – kui uks on seest poolt lukku keeratud, näeb ukseluku juures punast värvi ja kui see on avatud, siis rohelist. Probleeme võib ette tulla ka söögivalmistamistel: näiteks ei saa aru, millal liha on piisavalt küpseks saanud. Londoni metrookaart võib Barrie sõnul küll ilus olla, kuid värvipimeda jaoks pole see ligipääsetav.

Barrie sõnul on punase ja rohelise värvi mitte-eristamine meeste seas levinum probleem kui naiste seas: seda ei suuda teha üks kaheteistkümnest mehest ning üks kahesajast naisest. Ometi ei sooviks ta oma nägemist muuta, isegi, kui selline võimalus avaneks. Barrie arvates on hoopis põnev maailma omamoodi näha.

Link ingliskeelsele artiklile asub siin.