Sigitas Armonas, Leedu Pimedate ja Vaegnägijate Liidu esimees
- detsembril 2015 Tallink City Hotel’is Balti riikide pimedate liitude esindajate koosolekul tehtud ettekande kokkuvõte
Aastal 2016 märgib Leedu Pimedate ja Vaegnägijate Liit oma asutamise 90. aastapäeva. Algaastail töötas see organisatsioon aktiivsemalt, Teise Maailmasõja ajal vähem ja alates 1960-ndatest aastatest taas laialdasemalt. Sel ajal tegutseti Nõukogude mudeli järgi. Pärast Balti riikide taasiseseisvumist kujunes iga riigi nägemispuudega inimeste organisatsiooni tegevus veidi erinevaks.
Leedu Pimedate ja Vaegnägijate Liidus on 6500 liiget. Nägemispuudega inimesi on rohkem, kuid osa neist ei astu liikmeks. Kõiki nägemispuudega inimesi liit ei tea, sest seadused ei võimalda niisuguste andmete edastamist. Viimase 20 aasta jooksul on liikmeskond mõnevõrra vähenenud – 6800–6900-lt 6500-le. 20 aastat tagasi oli Leedus 3,5 miljonit ja praegu umbes 3 miljonit elanikku. Pool miljonit on riigist välja rännanud. Arvatakse, et liidu liikmeskond püsib samal tasemel. Täiesti pimedate inimeste arv väheneb tänu meditsiini saavutustele. Vaegnägijate arvu suurendavad aga teleri vaatamine ja arvutite ning nutitelefonide kasutamine.
Liit tegutseb üle kogu riigi. Tal on 48 filiaali ehk endises mõistes algorganisatsiooni. Nende juhtimine toimub läbi viie piirkondliku organisatsiooni – Vilnius, Kaunas, Klaipeda, Šiauliai ja Panevežis.
- aastal võeti Leedus vastu puuetega inimeste seadus ja 1992. aastal rahastamisega kindlustatud rahvuslik programm. Programm kinnitatakse valitsuse poolt igaks kümneks aastaks. Praegu on käsil periood 2019. aastani, seda koos Euroopa Liidu rahastusega. Liit saab riigilt kindlaks määratud summa raha. On olnud tõuse ja langusi. Viimane langus oli majanduskriisi tõttu 2008. aastal. Siis vähenes rahastamine 25–30 protsenti. Kuigi on möödunud juba seitse aastat, ei ole suudetud veel tõusta 2008. aasta eelse tasemeni.
Programm jaguneb kaheks – rahastamine üleriigilisel ja piirkondlikul tasandil. Raha ei anta niisama, vaid selleks esitatud projektide alusel. Projektid arutatakse läbi ja antakse nende alusel vastav summa. Piirkondlike projektide raha antakse läbi omavalitsuste. Neid projekte rahastatakse riigi poolt, kuid otsused võetakse vastu omavalitsustes. Üleriigilise rahastamise kaudu saab liit aastas umbes 150 000 ja piirkondliku rahastamise teel ligikaudu 650 000 eurot. See on üks osa tegevuse rahastamisest. Teine osa rahast saadakse majandustegevusest. Leedu Pimedate ja Vaegnägijate Liidul on 14 üksust – organisatsiooni, ettevõtet ja asutust. Need on üleriigiline juhatus, viis piirkondlikku organisatsiooni, Vilniuses ja Kaunases sotsiaalsete teenuste keskused, ajakirja „Musu Žodis“ toimetus, endine eksperimentaaltehas ning kunagistest õppe-tootmiskombinaatidest kujunenud ettevõtted Vilniuses, Šiauliais, Klaipedas ja väike ettevõte Kaunases. Neljas ettevõttes töötab kokku ligi 300 inimest, neist 150 on nägemispuudega inimesed. Need ettevõtted elavad hästi. Leedus on võetud vastu seadus sotsiaalsetest ettevõtetest. Neid on puuetega inimestele ja ka vanglast vabanenuile. Riik annab sinna üsna palju raha. Liidu ettevõtted saavad osalist kompensatsiooni töökohtade loomise eest ning palgatoetust, mis sõltub töötaja puude raskusest. Kuna Leedu turg on väike, tuleb orienteeruda Euroopa turule. Toodetakse näiteks külmkappide detaile, mööblimehhanisme ja metallist pudelikorke, tehakse kartonaažitöid. Liidule ettevõtted sissetulekut ei anna, kuid peavad end ise üleval. Töötasu on 350–400 eurot kuus. See on umbkaudu pool Leedu keskmisest palgast. Kommertstegevusega tegelevad üleriigiline juhatus ja endine eksperimentaaltehas. Juhatusel on rendile antud umbes 15 000 ruutmeetrit kinnisvara. Eksperimentaaltehas valmistas varem seadmeid liidu ettevõtetele, kuid nüüd on läinud täielikult kommertstegevusele. Tal on umbkaudu 10 000 ruutmeetrine kinnisvara ja tegeldakse ruumide rendile andmisega.
Liidul on kokku 80 000 ruutmeetrit kinnisvara, sellest 10 000 ruutmeetrit halvas korras. Kokku kasutatakse 70 000 ruutmeetrit, sellest on rendile antud umbes 30 000 ruutmeetrit. Mõnd kinnisvaraobjekti kavatsetakse müüa.
Lepingu järgi annavad üleriigiline juhatus ja endine eksperimentaaltehas 20 protsenti renditulust üleriigilisse sotsiaalfondi, millest rahastatakse üleriigilisi sotsiaalprogramme. Piirkondlikud organisatsioonid annavad 15 protsenti piirkondlikesse fondidesse, millest rahastatakse nende projekte.
Sotsiaalprogramme võib jaotada kolmeks – üleriigilised programmid, piirkondlikud programmid ehk filiaalide toetamine ja majanduslik abi liikmetele. Filiaalid ehk algorganisatsioonid ei ole juriidilised isikud ja neid on vaja toetada. Kolmas osa on mõeldud materiaalseteks toetusteks neile liikmetele, kes on kannatanud tulekahju või õnnetuse tõttu. Liit soovib toetuste osa vähendada, kuna inimestel on võimalik niisugustel juhtudel pöörduda toetuse saamiseks omavalitsuste poole. Liidul on vaja aga seista oma tegutsemisvõimaluste eest – raha on vaja organisatsiooniliseks tööks. Inimesele tundub hõlpsam pöörduda toetuse saamiseks liidu, mitte omavalitsuse poole.
Kord kuus ilmub liidu ajakiri „Musu Žodis“ ehk „Meie Sõna“ – tavakirjas, punktkirjas, helikandjal ja Internetis. Sotsiaalhoolduse Ministeeriumi algatusel on portaalis „Lietuvos Rytas“ – „Leedu Hommik“ rubriik, kus avaldatakse mitmesuguseid materjale puudega inimeste elust. Seda projekti rahastab Sotsiaalhoolduse Ministeerium.
Liit on koostanud projekte juba 30 aastat. Detsembris on teada, kui suure summaga riik järgmisel aastal tegevust rahastab ja kui palju on vaja omalt poolt raha lisada. Projekte kirjutatakse ka esitamiseks teistele võimalikele rahastajatele.
Valus teema on sotsiaalne rehabilitatsioon. Loomisel on õiguslik alus, et sotsiaalne rehabilitatsioon kinnitataks seadusena. See on liidu poolt läbiviidav projekt, mida rahastab riik. Riigil ei ole niisuguseid organisatsioone peale liidu keskuste, kus töötajatel oleks vastav kvalifikatsioon.
Piirkondlikul tasandil tehtavad projektid on seotud oma teenustega. On olemas sotsiaalteenuste seadus. Liit püüab nägemispuudega inimeste spetsiifilised teenused läbi organisatsioonide oma liikmetele anda. Selleks saadakse raha riigilt. Enne 2006. aastat tegeles nägemispuudega inimeste tehniliste abivahenditega varustamisega liit. Siis anti kõigi puudega inimeste abivahenditega varustamine riiklikule keskusele. Sellel on 10 piirkondlikku esindust. Paraku ei ole pidev abivahenditega varustamine tagatud. Inimesed ei ole eriti rahul, sest on palju bürokraatiat ja tulemusi saadakse aeglaselt.
Leedu Pimedate Raamatukogu on 1990-ndate aastate algusest riiklik ja kuulub Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Probleeme tekitavad uued tehnoloogiad. Liidus on 60 protsenti liikmetest üle 60 aasta. Heliraamatuid salvestatakse CD-dele. Kolm aastat tagasi loodi raamatukogus Euroopa projekti raames elektronkataloog, mis võimaldab huvipakkuvaid raamatuid otsida ja tellida, kuid seda kasutab vaid 10–15 protsenti lugejatest.
Noorte huvi arvutiasjanduse vastu on suur. Seda õpetatakse rehabilitatsioonikursustel. Liidu esindajad kohtusid Maksuinspektsiooni töötajatega, et luua nägemispuudega inimestele tulude deklareerimise ja tõendite saamise võimalused arvuti abil.
Leedus on kaks erikooli nägemispuudega õpilastele – Vilniuses ja Kaunases. Õpilaste arv on oluliselt vähenenud. Kui 1970-ndatel aastatel oli umbes 350 õpilast, siis nüüd on neid Vilniuses 100 ja Kaunases 30. Kaunase kooli õpilaste hulka on lisatud ka näiteks Downi sündroomiga lapsed. Ruumid on suured ja riik arvestab, kuidas neid paremini kasutada. Nii et nägemispuudega õpilased jäävad erikoolis vähemusse. See on tavakooli integreerimise tulemus.
Leedu tavakoolides ei ole tagatud nägemispuudega laste õppe kvaliteet samal tasemel nagu erikoolides. On olnud aeg, kui 80 protsenti Vilniuse kooli lõpetanutest asus õppima ülikoolidesse. Praegu on see protsent tunduvalt väiksem.
Leedu Pimedate ja Vaegnägijate Liidul on kaks puhkebaasi – üks Läti piiri lähedal mere ääres ja teine 45 kilomeetrit Vilniusest järve ääres. Neid kasutatakse põhiliselt kahel suvekuul. Kasutamine on tasuline. Rahalist tulu puhkebaasidel ei ole. Kuigi arutatakse puhkebaaside vajaduse üle, on neid seni siiski suudetud hoida. Jooksvate remonditööde jaoks on raha leitud.